“Hiina majandustegevuse katkemisest tingitud õhusaaste vähenemine on päästnud umbes 20 korda rohkem elusid võrreldes nende inimeste arvuga, kes on surnud Covid-19 viiruse tagajärjel,” lausus Burke veebiväljaandes G-Feed, mida avaldavad teadlased, kes uurivad keskkonna ja ühiskonna seoseid.

Hiinas on alates viiruse levimise algusest nakatunud ligi 81 000 inimest, paranenud on üle 70 000 ja surnud 3245 inimest.

CNN märgib, et saastunud õhu ja inimeste enneaegse suremise seos on juba ammu kindlaks tehtud. 30 aasta jooksul on seda seost uuritud 24 riigi 652 linnas. Kuuel kontinendil tehtud uuringud ütlevad selgelt, et õhureostuse suurenedes tõuseb inimeste suremus – mida suurem saaste, seda kiiremini inimesed surevad.

Kuigi Hiina on varasemalt mõningal määral vähendanud õhureostust, on see muu maailma standardite järgi väike edasiminek.

Maailma Terviseorganisatsiooni arvutuste kohaselt sureb igal aastal maailmas saastatud õhus leiduvate peenosakeste liigse sissehingamise tõttu umbes seitse miljonit inimest.

Hiina ökoloogia- ja keskkonnaministeeriumi andmetel suurenes tänavu veebruarikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga “hea õhukvaliteediga päevade” arv Hubei provintsis 21,5%. Hubei on uue koroonaviiruse epitsenter.

Kosmoseagentuuri NASA satelliitfotod kinnitavad samuti, et õhus leiduva lämmastikdioksiidi hulk on Hiina suuremates linnades jaanuaris ja veebruaris järsult vähenenud. Lämmastikdioksiid paiskub õhku sõidukimootoritest, elektrijaamadest ja kõikvõimalikest tööstustest. Hubei provintsis oli pikalt liikumiskeeld ning tehased ei tööta.

Marshall Burke keskendus oma arvutustes õhus leiduvatele kõige väiksematele peenosakestele (PM2,5). Nende läbimõõt on 2,5 mikromeetrit. Need jõuavad õhust inimese kopsudesse ja sealt edasi vereringesse.

Burke ütles, et kuigi õhureostuse vähenemine päästab elusid, on lisaks viiruse põhjustatud surmadele fataalne mõju ka majanduskrahhil ning üldisel arstiabi kättesaadavuse vähenemisel pandeemia ajal.

“Kas see tähendab, et pandeemiad on tervisele head? Ei,” ütles ta. “See tähendab hoopis, et pandeemiatevahelisel ajal toimivad meie majandused massiivsete varjatud kuludega ja pandeemia aitab seda nüüd näha.”