Vaata oma kodumaja: maa-amet avaldas värsked aeropildistuste fotod

Maa-amet avaldas geoportaalis 2022. aastal toimunud aeropildistuste ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast. Tavapärastele Tallinna, Pärnu, Tartu, Viljandi ja Kuressaare linnapiltidele lisandusid tänavu ortofotod ka Lõuna-Eesti väiksemate linnade kohta.

Maa-ameti fotogramm-meetria osakonna nõuniku Mait Metsuri teatel lendab ameti lennuk igal aastal üle enam kui poolest Eestimaast. Tänavu kevadel kattis maa-amet aerofotodega lõunasuuna Lihula–Vändra–Põltsamaa–Kallaste jooneni, aga ka riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani.

Igal aastal uuendatakse suuremate asulate ortofotosid. Erandkorras pildistati tänavu ka Lõuna-Eesti väiksemaid paiku: Ahja, Alatskivi, Are, Aste, Hummuli, Häädemeeste, Kambja, Kanepi, Kasepää, Kihelkonna, Kolga-Jaani, Kolkja, Kõpu, Kärla, Laatre, Lavassaare, Leisi, Liu, Saulepa, Mehikoorma, Misso, Mooste, Mustjala, Mustla, Mõisaküla, Nina, Nõo, Olustvere, Orissaare, Otepää, Puhja, Puka, Puurmani, Ramsi, Rannu, Rõngu, Rõuge, Salme, Sangaste, Sõmerpalu, Tabivere, Tori, Tsirguliina, Tõstamaa, Ulila, Valjala, Varnja, Varstu, Vastse-Kuuste, Vastseliina, Veriora, Virtsu, Võiste, Võnnu, Võru, Värska jt.

Idapoolne ala pildistati enne puude lehtimist ja läänepoolne ala juba lehes puudega. Linnu ja asulaid pildistati suurema eraldusvõimega ja aerolaserskaneeriti.

Aeromõõdistuslendudega kogutakse riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet. Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevat aeropildistamist tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem.

Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses või WMS-teenuses ning alla laadida avaandmetena.

2022. aasta lendude käigus kogutud kaldaerofotodega saab tutvuda Maa-ameti fotolaos.

Maa-ametil valmis värske digitaalne Eesti põhikaart

Eesti põhikaart mõõtkavas 1 : 10 000 on kõige detailsem kogu riigi territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.

Põhikaardi aluseks olevad ruumiandmed pärinevad Eesti topograafia andmekogust (ETAK) ja kohanimed riiklikust kohanimeregistrist. Maa-amet uuendab pidevalt kaartide aluseks olevaid ruumiandmeid, nagu hooned, veekogud, kõlvikud, teed jne. Need andmed saavad järgmise nädala jooksul avalikkusele nähtavaks aluskaartidel.

„Kord aastas teeme ETAKi andmetest väljavõtte ning valmistame kasutajate vajadustest lähtudes n-ö staatilisema aluskaardi ehk uue aastakäigu põhikaardi kogu Eesti ulatuses. 2023. aasta põhikaardi aluseks on Eesti topograafia andmekogu andmete väljavõte 2022. aasta 1. novembri seisuga,“ selgitas maa-ameti avalike suhete nõunik Anu Ots.
Reljeefvarjutusega värviline, värviline ja mustvalge põhikaart on nähtav maa-ameti geoportaali eri kaardirakendustes. Koha ajaloolist tausta ja topograafilise situatsiooni muutumist saab kõige kiiremini uurida just ajalooliste kaartide kaardirakenduse abil eri aastakäikude põhikaarte vahetades ning muude kaardikihtidega võrreldes.