Jurist Priidu Pärna juhis Nursipalu kannatajatele: kes kisab enam, see saab. Millist kompensatsiooni nõuda?

Klaasid värisevad ka Võrus, kui Nursipalus pauku tehakse, kurtis üks tuttav võroke. Polügooni mõju ulatub kümnete kilomeetrite kaugusele.

Avalik huvi murrab erahuvi, on teada tõde. Riigikohus on meid õpetanud, et iga avalik piirang peab olema vajalik, kohane ja proportsionaalne ning sellega peab kaasnema õiglane valuraha. Eesti rahval on kurb kogemus 1939. aasta baaside lepinguga, kus näiteks Saaremaal anti sõjaväe kasutusse ca 7500 hektarit ja ümberasustamisele kuulus tervelt 342 majapidamist. President andis välja korralduse ja poole aastaga tehti ära. Selle maa võõrandas oma kodanikelt Eesti riik ja tragöödiana andis selle Nõukogude vägede kasutusse.

Nursipalus räägime mõnekümnest majapidamisest ja oma riigi vajadustest. Riigikaitse peab ju siia väikesele maalapile ära mahtuma. Õppeväljakute oluline laiendamine toob esile laiema teema, kuidas avalikke kitsendusi omanikele kompenseerida. Looduskaitsepiiranguid toetatakse valdavalt Euroopa Liidu vahenditest, muinsuskaitsepiiranguid üritatakse leevendada pea olematute renoveerimistoetuste abil. Rasva koguvad energiaettevõtted maksavad omanikele olematuid tehnovõrkude talumistasusid.