Tänavune koroonaajastu vabariigi aastapäev seab meid keeruliste valikute ette. Kuidas kujundada sellest kodune perepüha ja milline sisu talle anda, kui ära jäävad senisel kujul nii publikuga lipuheiskamine, kaitseväe paraad kui ka presidendi vastuvõtt?
Ootamatult vaakumisse sattunud riigipüha vajab tähistamist, ja seda veel koroonaajal, kus isegi perekondlikke pidusid korraldada ei saa. Oleks ju üks lihtsamaid ja toredamaid võimalusi pikalauapidu, kus mitu põlve ühe laua taga ja seda pere pärustalus hangede vahel. Sobiks rahvusromantilise kujutelmaga aastapäevast. Aga kahjuks pole see võimalik.
Oo, kuidas igatseks sellist sõpruskonna pidu nagu EV100 pidu Tartus, kus olid nii lauakaardid, eeskava, fotosein, viktoriin kui ka ansambel. Isegi kui inimesed vahepeal päris presidendi juures vastuvõtuga hõivatud olid, jõudsid nad sellele peole tagasi. Asjatu oleks jääda aastast aastasse ootama kutset nagu Tuhkatriinu, parem juba ise pidu korralda!
