31. detsembril saabub 2021. aasta rahva ja eluruumide nn loendusmoment. See tähendab, et selle seisuga tuleb esitada kõik rahvaloendusel kogutavad andmed olenemata vastamise ajast ja viisist.

Õnneks ei tähenda see, et aastavahetusel astub uue aasta asemel meie uksest sisse hoopis rahvaloendaja ning asub nõutud andmeid küsima. Aga varasematel kordadel on olnud igasuguseid hirme ja neid edasi kandvaid kuulujutte. Muu hulgas selle kohta, et kuna loendusmoment keskööle määrati, kamandatakse inimesed kõige ebasobivamal hetkel kokku ja hakatakse neid küsitlema.

Esimene suur ja üldine rahvaloendus siinmail sai teoks 1881. aasta 29. detsembril, see hõlmas Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermangu elanikkonda. Et andmete kogumise kohta asjatuid kuulujutte ei leviks, tehti enne esimest suurloendust ajalehtede vahendusel korralikku teavitustööd. Segadust tekitas ju näiteks täpselt 29. detsembri südaööle määratud loendusmoment: kas tõesti tullaksegi keskööl andmeid küsima?