Olen märganud, et ma pole ainus pensionär, kes puupüsti täis rongis trügimise ja kohaotsimise asemel maksab enam ning läheb vagunisse, kus ehk on pisut lahedam – saab ka seda palju räägitud distantsi hoida. Sellest, et vanemad inimesed rongis istuda tahavad – mitte laiamise pärast, vaid sellepärast, et seismine neile valu valmistab –, ma ei räägigi. Praegu on Elroni poliitika sõnastatav niimoodi, et tahad soodustust, lepi vähemaga, tahad loomulikumat keskkonda, siis maksa.

Mõni päev enne aastavahetust elasin Viljandi–Tallinna kiirrongi esimese klassi vagunis läbi piletimüüjast vagunisaatja piinliku tähenärimise.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid