275 aastat eestikeelset Piiblit
Joosep Tammo esines läinud nädala kolmapäeval Sindi ajalooklubi palvel laiemale kuulajaskonnale Sindi Gümnaasiumi aulas teemal, mis käsitles Piibli teksti mõistetavaks saamist ja kättesaadavust vastavalt infotehnoloogilisele arengule läbi ajaloo.
Joosep Tammo tutvub Piiblite valikuga Sindi Gümnaasiumi raamatukogus
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia õpetaja Joosep Tammo on Piibli teksti lugenud ja uurinud umbes 50 aastat. Esimest korda võttis ta lugemise ette 13-aastaselt. Siis oli tal kasutada vana gootikirjas kirjutatud Piibel, mille lugemine vajas algul tõsist pingutust, aga harjudes muutus järjest lihtsamaks. Tänapäevases ladina kirja märkides trükitud Piibel jõudis Tammo kätte iseäralikul teel, sest Nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud sellise kirjanduse levitamine ja trükkimine lubatud.
Vene piirivalve vahendusel jõudis Piibel eesti lugejateni
Rootsis hakkasid eesti pagulased uut tõlget ette valmistama 1955. aasta paiku. Tõlge valmis üldjoontes 1961. a ja pärast raskuste ületamist jõudis raamat 1968. a trükki. Kuid Eestisse saatmine nõudis erilist nupukust ja tšinovnikute ülekavaldamist. Piibleid toimetati õhupallidega metsadesse ja ujutati spetsiaalsetes pakendites Eesti rannikule, kus piirivalve saadetised vastu võttis. Kuuldavasti olevat neil olnud korraldus Piiblid hävitada. Aga sõnakuulmatud Nõukogude piirivalvurid nägid saadetistes kasulikku äri ja müüsid neid n.ö. mustal turul. „Valuutaks“ sobis ka näiteks pudel viina. Üks selline taskumõõdus Briti- ja Välismaa Piibliseltsi eestikeelne väljaanne jõudis keerukal teekonnal ka Tammoni, mida ta nüüd küll enam igapäevaselt ei kasuta, aga hoiab seda siiski väärtusliku museaalina. Naljatades ütles õpetaja, et inimene muutub targemaks isegi juba siis kui ta pole veel raamatut lugenud, aga olles saanud seda siiski katsuda. Seepärast lasi ta rariteedi saalis käest kätte liikuma, et kõigil oleks võimalik kogeda raamatu puudutust ja mõelda Piiblile, mis on maailmas lugemisvaraks arvatavalt 3,5 miljardile inimesele.
Praeguseks on Piiblit tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt rohkem kui 2100 keelde. Esimene eestikeelne Piibel avaldati 1739. a, 6015 eksemplari trükkis Jakob Joan Köler Tallinnas. Uus Testament valmis Põhja-Eesti murdes 1715. a. Kogu Piibel on eesti keeles avaldatud läbi 275 aasta kuuekümnes trükis.
Piibel jõudis paberile
Pikemalt peatus Tammo meie ajaloo infotehnoloogilisel arengul, kus Piibel on läbinud kõik seni teadaolevad etapid ja käib ajaga ühte sammu ka kavandatavates tuleviku ettevõtmistes. Kõige varajasemaks teabe kandjaks oli suuline pärimus. Siis hakati märkmeid kandma kivile, puule, savitahvlitele, vasele. Tänapäeval on üsna raske endale ette kujutada raamatukogu, mille riiulitele on paigutatud savitahvlid, aga ometi oli see kunagi samuti tehnilise taibu rakenduslik kõrgem tase. Järgnevalt võeti kasutusele papüüros, nahk, pergament.
Sõna “piibel” tulenebki vanakreeka sõnast βιβλίον – ‘papüürusrull’, mis üldistatult tähistab raamatut. Täiesti uus teabeleviku ajajärk saabus Euroopasse siis, kui sakslane Johann Gutenberg avastas 1440. aastal trükikunsti tehnoloogia. Ilmselt oli keskaja tähtsaimaid leiutisi Hiinas juba varem kasutusel, kuid tõenäoliselt jõudis Gutenberg paljude katsetustega leiutada iseseisvalt tarvilku abinõu, mis võimaldas metallist valatud üksikuid tähemärke lehekülgede kaupa raamile laduda ja nõnda paberile tõmmiseid teha. Siiski ei tohiks trükikunsti avastamist pidada ainult ühe inimese teeneks. Roomlased kasutasid umbes 200. aasta paiku sellist moodust, et puuplaadi sisse lõiguti märgid, mis värskelt värvituna pressiti pärgamendile või papüürusele. Nõnda trükiti XV sajandil Euroopas ka Piiblit.
Piibel tillukeste ajuanduritega ühendatult silmaläätsedes
Päris põnevaks hakkas minema siis, kui Tammo võttis nutitelefoni kätte ja ütles, et kõigil selle omanikel on näpupuudutuse kaugusel ligipääs Piibli tekstile. Kui näiteks pisut üle 60 aasta tagasi arvati, et tuleviku arvuti kaal ei ületa 1,5 tonni ja põhimõtteliselt võinuks Piibel selleski infokandjas olla, siis nüüd on üliõhuke ja kerge tahvelarvuti nii Immaanueli koguduse pastori seljakotis kui iga teise õpilase lahutamatu kaaslane klassiruumis või bussisõidul. Kes suudavad maailma kujutleda lähikümnenditel, siis nemad ei vaata arvatavasti arvuti ekraani põlvedele asetatud tahvelarvutilt või nutitelefoni pisikeselt ekraanilt. Selle asemel asetatakse prillid ninale ja kogu maailmast kättesaadav info ilmub prilliklaasile. Järgmine samm oleks aga võibolla kunstlikul silmaläätsel.
Mõni põlvkond pärast meid võivad hämmastuda meie tänapäevase infotehnoloogia äärmiselt algelisest arengust, sest järgmisel sajandil juhitakse arvuteid suure tõenäolisusega tillukeste ajuandurite vahendusel ja näiliste mustkunstikena liigutatakse esemeid üksnes mõtte suunitlusel. Tehisintellekti hakkavad sisaldama kõik meid ümbritsevad esemed ja internetiga liidetud kontaktläätsed lubavad ligipääsu terve maailma teabevaramule. Silmapilgutusega manatakse nägemise ette mistahes infokuvand. Võimalik, et selleks ajaks on inimkond isegi möödunud praegustest ulmelistest nägemustest infotehnoloogia vallas ja Piibelgi on seeläbi kordades mõistetavamaks muutunud sellest, mida ta praegu meile tähendab.
Piibli keel läbi kogemuste
Kõneldes mitmetuhande aasta pikkusest infotehnoloogilisest arengust, mis jätkub loodetavasti ka edaspidi, on oluline rääkida sama kaua kestvast Piibli aktuaalsusest. Tammo küsis, miks pole see raamat tänini oma aktuaalsust kaotanud? Küsimusele vastates ütles ta, et Piibel kõneleb mitte ainult heebrea ja aramea keeles, vaid ka vahetu kogemuse keeles. Algkeelest eesti keelde tõlkimisel läheb vaja erilisi teadmisi lingvistikas, meile võõraste rahvaste kultuuri, kombestike, tavade, ajalooliste suhete keerdkäikude ja sealse looduskeskkonna tundmist. Seda valdavad vastava väljaõppe ja pühendumusega inimesed. Aga eelkirjeldatu kõrval vestab Piibel asjadest või oludest selliselt mõistetavas vormis, mida tavainimene suudab taibata mitte ainult mõistuse, vaid ka südame ja hingelise seisundi abil.
Tammo jutustas Piiblist peegelduvaid elukogemusi, mida nimetas julgustuse, inimlikkuse, hirmu, rõõmu ja tarkuse keeleks. Tema sõnul seisab alguses julgustus, sellele järgnevad elu kaitsvad käsud ja korraldused. Toora ehk käsuseadus ongi üks peamisi inimlikkuse keele kategooriaid. Piibli jutustuste hakatusest on enamikele hästi teada inimese esimene üleastumine ainsast käsust, mille eest tuli ennast säästa. Oli üks looduskaitseala ainsa puuga, mille vilja polnud luba puudutada. Tundub pisut veidrana,et inimene ei tulnud isegi nii väikese vabadust piirava tõkendit reguleeriva korralduse täitmisega toime.
Tammo kõrvutas kunagist olukorda tänapäevaga, kus tsivilisatsioon saab jätkusuutlikult toimida tänu ca kolmele miljonile käsule ja keelule. Piibel annab 10 põhilist käsku, mis peaksid tagama kõigile inimväärse elamise võimaluse. Neist enamik on meile iseenesest mõistetavad ja nende üle ei vaielda, kui kästakse austada oma vanemaid, ei lubata valetada, varastada või tappa jne. Tammo meenutas aega kui ta andis veel ka usuõpetuse tunde. Tema õpilased kippusid esitama kümnest käsust rohkem käske, mida tegelikult pole Piiblis kirjutatud. Sageli saadi kokku vähemalt 13 käsku. Juurde lisati: sa ei tohi alkoholi pruukida, ei tohi suitsetada… Suitsetamisest ei teatud kauges minevikus midagi, aga alkoholi kästi tarbida mõõdukalt. Tegelikkus on see, et teadmatusest jutustatakse Piiblist lugusid, mida selles ei leidu ja jäetakse tähelepanuta peamine.
Piibli sõnum eesti vanasõnades
Väga tähtsat rolli etendavad inimese jaoks hirmu ja rõõmu keel ning neis asjus vestleb Piibel lugejaga väga paljude elukogemuste najal.
Õpetussõnad on üks 66-st Piibli raamatust, mida Tammo nimetab ka kristalliseerunud tarkuse keeleks. Sageli ei tulda selle peale, et ka eesti vanasõnadest umbkaudu kolmandik pärineb Piiblist. Mõnel juhul on sõnastus küll teisenenud, aga mõtte sisu jääb ikkagi samaks. Oleme harjunud ütlemisega: ära tee seda teisele, mida ei taha, et sulle tehakse. Jeesus ütleb sama asja positiivses sõnastuses: tee seda teisele, mida tahad, et sulle tehakse.
Kommentaar ühelt kuulajalt
Väga huvitav on lugeda tarkuse väärtusest ja olemusest Õpetussõnade 8-st peatükist. Kui Piibli esimeselt leheküljelt võib lugeda materjaalse universumi, kaasaarvatud meie planeedi saamise lugu, siis keset Piibli raamatu lugemist avastame korraga, et kõneldakse ka ajast, millal alles joonistati „sõõri sügavuse pinnale“, kui „ei olnud veel maailma esimest tolmukübetki“. Huvitav, et Piibel teab jutustada lisaks materjaalse maailma loomisele ka mõistuspärase mõtlemise ehk tarkuse loomisest. Piibel läheb veelgi kaugemale ja teatab vastavalt infotehnoloogia ajastule mõistetaval viisil ka sellest, mis pani aluse tarkusele, mis omakorda on sünnitanud müstilise ilmutusena eksisteeriva looduse.
