Elukaart
Pärnu Ühisgümnaasiumis tõi Pärnumaa noorte ettevõtlikkuse nädala raames teisipäeval kolm ettevõtlikut inimest vestlusringi „Minu elukaart“, et pajatada õpilastele sellest, kuidas nad on elus edasi jõudnud.
Maakonna tasakaalustatud arengu huvides tegutsev organisatsioon Sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK) korraldab 9-st kuni 13-da maini toimuvat Pärnumaa noorte ettevõtlikkuse nädalat. Mari Suurväli, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioonist, korraldas sellega seoses 10. mai hommikul Pärnu Ühisgümnaasiumis õpilastele huvitava kohtumise kolme erineva inimesega. Pärnus teatakse hästi maavanem Andres Metsojat, veidi vähem Riigikogu liiget Kaia Iva ja kõige vähem noorettevõtjat Maarius Tiitsi. Vaatamata soole ja vanuselisele erinevusele seob neid kolme alates tollest hommikust üks ühine tunnus. Kõik kolm said võrdväärselt hästi tuntuks nende jaoks, kellega neil õnnestus avameelse ja köitva vestlusega noorte tähelepanu võita. Õpilased said seevastu kuuldu ja küsimuste esitamise põhjal kindlasti kolme inimese räägitud isiklike kogemuste võrra pisutki rikkamaks.
Kuuldud pajatusi edasi andes pole minu kajastus sündmusest kaugeltki täielik, sest kolm ettevõtlikku inimest esinesid poole tunni kaupa järjest kolmele erinevale õpilaste rühmale nõnda, et osa ajast kuulus küsimustele vastamiseks. Kuidagi ei olnud võimalik kõikjal samal ajal kohal viibida. Etteruttavalt aga olgu öeldud, et tegelikult oli kiusatus kõigi puhul ühesugune: jäädagi üksnes kuulama Andres Metsojat, Kaia Iva või Maarius Tiitsi.
Maarius Tiits
Juba 7-8 aastaselt mõtlesin, et suurena saades võiks minust ärimees saada. See ahvatles mind sellepärast, et meie peretuttav oli automüüja, kes käis pidevalt reisimas ja kui Eestis käis, siis tõi sealt head ja paremat, mida Eestis saada polnud. Selline elustiil hakkas mulle meeldima.
Põhikooliaeg oli võrdlemisi konarlik ja õpetajatel oli minuga ikka tegemist, et mind motiveerida ja suunata õppimisele. Kuna minu isa oli koolidirektor, siis oodati ka minult häid tulemusi. Põhikooli lõpus võtsin ennast kokku ja lõpetasin kiituskirja ja 4-5-ga. Ambitsioon avaldus siis, kui üks õpetaja tunnustas mind hea tulemuse eest. Ta tabas ära, mis mulle meeldib ja õpetas olema edasipüüdlik.
Põhikooli aegadesse jäi suviti ka ajalehtede müümine. Sain 3 suve parimaks müügimeheks. Hea tunne oli küll, kui firma direktorid või juhatajad mind õnnitlesid ja tunnustasid. Sain sealt väga hea kogemuse.
Ülikool jäi TTÜ-s pooleli, sest värvati kaitseväkke. Kaitseväkke läksin sellel põhjusel, et õppida struktuuri. Sain sealt väga hea väljaõppe ja palju enesekindlust.
Töö otsimise ajal lugesin palju edukate inimeste edulugusid ja motivatsiooniraamatuid. Võiks isegi öelda, et töö otsis mind. Igatahes minu põhimõte oli see, et tuleb minna rahvusvahelise taustaga ettevõttesse, kust saab väga häid otsemüügikoolitusi. Olin ettevõttes küllaltki hea müügiesindaja, nii sain ka karjääriredelil võimaluse tõusta. Kokkuvõttes sain ju väga hästi aru, et ettevõte kasutas mind ära, et raha teenida ja mina ettevõtet, et know-how-d saada. Selles ettevõttes oli väga hea mentorlussüsteem. Selle süsteemi tõttu sain endale väga hea esinemise ja inimeste tundmise kogemuse ja oskuse.
Kui olin 23- aastane, tegime kolme sõbraga oma firma. Enda ettevõtlus nõudis 12-14 tunniseid tööpäevi ja nii terve ettevõtte loomise ajal. Firma tõi kenasti sisse ja kõik läks hästi. Ühel hetkel otsustasime minna igaüks oma teed.
Kõik hakkas otsast peale. Selle asemel tekkis 3 uut firmat. Üks nendest Business School OÜ. Nimelt lõin lauamängu, mida mängides omandad teadmised ettevõtlusest ja investeerimisest. Käisin ühel seminaril, kus SEB strateeg Peeter Koppel rääkis majandusest ja pensionitest. “Ärihai” mäng õpetab, kuidas elada nii, et sa ei peaks sõltuma riiklikust pensionist. See õpetab olema ettevõtlik.
Ma ei ole tehnikainimene, aga mul on ettevõte, mis tegeleb elektritööde ja sanitaartehniliste teenuste pakkumisega. Ettevõtluse võlu ongi see, et siin ei ole piire. Kui väga tahta, siis on kõik võimalik. Lisaks käivitan enda kinnisvarabürood Fastre, mis tegeleb kinnisvaramüügi vahendamisega.
Kokkuvõttes võin öelda, et minu suurimad mõjutajad on olnud peretuttavast ettevõtja, oskuslik õpetaja, kes õpetas minus ambitsioonikust ja otsemüügi ettevõttes olev mentor-juhataja. Kõik ülejäänu on olnud enda teha.
Põhjused, miks ma ettevõtlusega tegelen, on vabadus, loomingulisus ja elukvaliteet. Sellepärast soovitan seda ka teistele.
Noorettevõtja külastas ka Sindi Gümnaasiumit
Sindi Gümnaasiumis käis Maarius Tiits enda tehtud Ärihai lauamängu mängimas. Mängus osales 22 õpilast 8-st klassist. Mängu eesmärgiks oli ettevõtlikkuse õpetamine ja silmaringi laiendamine. Õpilastele meeldisid Ärihai lauamängus küsimuste kaardid nimega "Ärikool". Mängijad pidid vastama küsimustele. Mängu võitjad said Elisa ZEN stardikad.
Samal teemal:
