Enno Alliku kunstniku tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt
Eile avas maalikunstnik Enno Allik oma isikunäituse Paikuse vallamajas.
Ratsuritähed ja Paikuse kirjadega särgid tänuks näituse toomise eest Paikusele
Kuigi Enno Allik pole varem Pärnumaal oma isikunäituseid korraldanud, on Karksi-Nuias elav kunstnik siiski juba 7 aastat tagasi endast Pärnusse märgi maha jätnud. 2007. a augustis korraldas E-Kunstisalong Pärnu maalimise päeva, millel osales ka Allik. Praegu asub üks selle kunstisündmuse maalidest Pärnu Linnagaleriis. Maali nimetus „ Tuhat ja üks suvitajat Pärnu rannas“ peidab endas salapära, millele ilma autori selgituseta vaataja ei tuleks. Sellel pildil on ka kunstnik ise koha sisse võtnud.
Mõningate vimkadega maale on ta hiljemgi loonud. Näiteks tunamullu jõulukuu teisel poolel ja eelmise aasta algul jäädvustas ta Mustlat ja selle ümbrust piltidele, mis tekitasid samuti elevust. Paaril maalil tekitavad vaatajas imestust ja toovad muige põskedele vimkadega pildikesed. Tähelepanelikult silmitsedes võis ühel pildil märgata tornis kükitavat päkapikku, teisel juhul ka jõuluvana jalutamas.
Ärgitamaks näituste külastajates suuremat huvi tema tööde vastu on autor sageli maalinud väljapaneku asukoha ümbrust. Näiteks Abjas, Mõisakülas, Viljandis, Tartus, samuti lõunanaabrite juures. Paikusest küll sedakorda maale ei märganud, aga juba eemalt vaadates paistis kätte Pärnu motiiv. Maalil „Vaade Pärnu jõele“ kõrgub veel suur sadamakraana, mis nüüdseks juba ammu utiiliks muudetud. Loomulikult tekitas see eeskätt pärnakates täiendava annuse põnevust, mis sundis süvitsi teisigi maale uurima. Pärnu ainetel on temalt ka maal „Pärnu pärnad“.
Kõige meelepärasemad tööd on tema jaoks figuraalkompositsioonid, portreed, lillemaalid ja maastikumaalid. Aga juba noores eas õnnestusid ka pilapildid. Mõnda aega oli Allik seepärast kaastööline oma kodukandi kriitikalehes Nuiamees.
Maalikunstnik sündis 1936. aastal Viljandimaal. Karksi-Nuias on ta elanud kogu pika elu. Maalimist õppis ta aastatel 1978 kuni 1985 Silvia Jõgeveri juhendamisel Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppes. Vabakutselise kunstnikuna asus ta väga aktiivselt maalima alates aastast 1988. Kuid harvem oli ta ka varem üksikuid pilte loonud. Üllatav oli kuulda, et selle ajaga on ta suutnud maalida umbes 7000 maali. Mõnel päeval on kunstnik merd vaadeldes maalinud isegi viiele lõuendile. Hiljem kodus on ta neid siiski veel viimistlenud.
Enno Alliku esimene näitus avati 2008. aastal Kuressaare Ajamaja galeriis. Järgnevalt on tema isiknäitused toimunud mitmel pool mujal Eestis, samuti väljapool riigipiire Lätis, Soomes, Saksamaal, Rootsis. Viimases riigis koguni juba kolmel korral. Kõige rohkem on siiski Soomes käidud. Alliku rääkis, et soomlastega tekkisid suhted seoses Halliste kiriku taastamisega tänu Kalev Raavele.
Paikusele näituse avamist uudistama tulnud Annika Põldsam oli nähtud töödest vaimustuses: „Need maalitud lilled ju täiesti lõhnavad! Kas siis ei tunne?“ Kunstniku Paikusele kutsunud Ille Riivits ütles, et tema kodus on juba mitu Enno Alliku maali. Abikaasa Andres Riivits kiitis koduseinale riputatud Alliku maali, mis kujutab Karksi-Nuias asuvat Peetri kirikut.
Enno Alliku kunstniku tööd on koduvald hinnanud Karksi valla Vapimärgi vääriliselt.
Enno Alliku jälgedesse on astunud ka tema poeg Enn Allik, kes on kunsti õppinud Tartus ja fotograafiat Moskvas.
Paikuse näitus jääb avatuks umbes paariks kuuks.
