Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige tervitab priiuse põlistumise päeva hommikul

Tihti on pilt kõnekam kui sada sõna. Kahe priiuseaja vahel oskasime ikka leida hetki, et tunda end vabana. Kindlasti oli nii kord iga nelja-viie aasta tagant laulukaare alla kogunedes. Osalesin ise 1985.a. üldlaulupeol. Tunnet mis valdas mind ja teisi lauljaid peo lõpus lauldes " Mu isamaa on minu arm " ei saa sõnadesse panna. Need olid hetked kui lauljad ja lauluväljakule kogunenud said end tunda vabana. Ajal kui tegelikku vabadust ei olnud... .

Seetõttu valisin lisatud pildiks kaks aastat tagasi noorte laulu- ja tantsupeo viimasel päeval tehtud pildi laulupeotulest. Minu jaoks on see sama tähtis märk kui meie oma sini-must-valge Pika Hermanni tipus.

Kaunist päeva soovides, Peeter