Pärnu linna ja maakonda tutvustav majandustrükis valmis selle aasta alguseks. Tegemist on klassikalise majandust ja investeerimist tutvustava trükisega, mis annab ülevaate Pärnumaale suunatud ärikontaktide ja investeerimissfääride loomise võimalustest.
„Tahtsime seekordse väljaande teha pisut omanäolisemalt, et erinedes teistest samalaadsetest trükistest jääks Pärnu inimestele paremini meelde,” lausus raamatut tutvustava sissejuhatava mõtte Toomas Kuuda, kes on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja ja valminud trükise peamine toimetaja. „Kaant vaadates näeme vana ust. Seni oleme näinud randa, päikest ja kõike ilusat, aga nüüd aegu näinud uks. Miks nii?” küsis Kuuda ja vastas, et selles eakas ukses peitub kindel sõnum, mis kutsub sisse astuma. „Tulge siia, teeme äri või investeerige! Vana näitab ajas säilimist ning traditsioonide olemasolu,” rõhutas Kuuda peamisi raamatus leiduvaid märksõnu. Pealegi on Pärnu linna pildis üldsegi üks hinnatumaid asju puitarhitektuur. Nii avaneb läbi selle kaanepildi ukse väga unikaalne Pärnu nägu.

Kui raamatu võtab kätte keegi sakslane, siis näib kogu Eesti tema jaoks keskmise Saksa linnana. Sellepärast tuli natuke taustaks tutvustada ka tervet Eestit, riigi majandust ja alles siis jõuda Pärnuni. Tihti ollakse harjunud arusaamaga, et Pärnu majandus sõltub väga palju suve ilmadest ja kultuurielust. Kahtlematult on Pärnu kuurort linna visiitkaart ja imago kujundaja, kuid tegelikult annavad linnale oma näo ka teised mitte vähem tähtsad valdkonnad. Vaadates töökohti, kust inimesed tööd saavad ja maksud eelarvesse laekuvad, muutub lugu natuke teiseks. Trükis on jaotatud viide erinevasse majandussektorisse. Läbi toote kirjelduse antakse pilt sellest, millega Pärnumaal majanduslikult tegeldakse.

Paljudele on olnud Pärnus toodetav Makroflex uudiseks. Ehkki peakontor asub Tallinnas, toimub tootmine Pärnus. Pärnu on selle valdkonna üks suuremaid tootjaid üldse. Kuuda rääkis, et 4 aastat tagasi Pärnu linnapeaga kohtudes tuli tookord meerile täieliku üllatusena Pärnus toodetav Makroflex. Kuuda arvates peaks selle üle lausa uhke olema, et seda Pärnus tehakse. Samal leheküljel on Elfore, kes toodab toiteblokke erinevatele tugijaamadele, meditsiinile ja muudele seadmetele.Pärnus valmivad ka LED-valgustid mitmetele maailma autotööstustele. Ruuki toodab katuseid, mida kõik teavad. Võibolla vähem teatakse Lasertooli, mis on Baltimaade kõige kaasaegsema metallitehnoloogiaga ettevõte. Lasertool teeb igasuguseid TIG, MIC ja MAC tüüpi keevitusi. Tooted lähevad Volvole ja Prantsuse rongitootjale. Igaüks sellisteks tootmisteks litsentsi ei saagi. Selliste vastutusrikaste tellimuste täitmiseks peab olema litsenseeritud ja sertifitseeritud kogu ettevõte kuni iga keevitajani välja. Kuuda hinnangul on Lasertool Pärnumaa parimaid ettevõtteid.
Disainertoote arenduse sektori osades valdkondades on väga oluline näiteks sisustus ja mööbli valmistamine. Alati ei pea rääkima suurtest mööbliesemetest. Empro Group toodab turvaväravaid lastele, mida valmistatakse igal aastal 20 000 tükki. Müük läheb Soome, Rootsi ja Norrasse.

Paljud spordihuvilised teavad, et Läti jäähokiklubi Riia Dünamo väravavaht Edgars Masalskis oli äsja suurepärases hoos Vancouveris. Samas ilmselt väga vähesed teavad aga seda, et Pärnus toodetud hokikepp oli esindatud Vancouveri olümpial. Edgars Masalskis on Pärnus toodetud hokikepiga ka raamatut illustreerival leheküljel.
Raamatus tutvustatakse Wendre toodangu uut kollektsiooni ja Varletoni infrapuna sauna. Saame teada, et Edelstein toodab naturaalsest kivist köögi seinasid.

Sektoris tervis, puhkus ja vabaaeg näeb õnnelikke inimesi Tervise veeparadiisis ja SPA Estonia külmkambris. Mainimatta ei või jätta Ammende Villat, Strand SPA & Konverentsi Hotelli ega hobusekasvandusega tegelevat Sassi talu Audru vallas. Viimane osa tutvustab käsitöö ja kunstitööd. Pärnumaale omane toodang on käsitsi ahju kivide ja ahju pottide tegemine, aga ka villavaipade kudumine.

Vaba maad ja tööstuskülasid on Pärnumaal veel piisavalt olemas. Vaatamata masu tingimustele saab raamatust näha fotot, kuidas Peter-Kalev Hunt ja president Ilves avasid möödunud aastal endise linavabriku hoonetes uue tootmise 60-70 töökohaga.

Tavaliselt kirjutab taolise trükise eessõna linnapea või maavanem. Selles raamatus teeb avapöördumise teiste ärimeeste poole mitte ametnik vaid Peter-Kalev Hunt, kes  on otseselt Pärnumaa ettevõtlusega seotud ja mitmesuguste tiitlitega pärjatud. Pole paremat kui teistele ärimeestele räägib kohalik ärimees oma isiklike kogemuste ja näidete varal, et Pärnu on koht, kus saab head äri edendada. Peter-Kalev Hundi suu läbi viidud sõnum teistele ärimeestele tekitab rohkem usaldust kui mõne ametiisiku pöördumine. Peter-Kalevi Pärnusse tulek, tegevuse algus, minema hakkamine ja tunnustavad sõnad Pärnu majanduskeskkonna aadressil osutuvad kindlasti julgustavaks toetuseks neile, kes seni veel kahtlesid. „Ma arvan, et selline sõnum on väga kohane ja hästi fokusseeritud,” leidis Kuuda, kes arvas, et raamatut koostades oli sellise eessõna kirjutamise valik väga õige otsus.

Võib küsida kui palju sellistel trükistel mõtet on ja kas nad ikka oma eesmärki täidavad. Kuuda arvab, et taoline tegevus on vajalik ning sama mõttega nõustuvad ka koostööpartnerid Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Maavalitsus ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Juunis  toimuvad Pärnus rahvusvahelised hansapäevad. Juba on kokku lepitud, et selle raames toimub 25. juunil majanduskonverents ja 26dal korraldatakse ärihommik, millel tutvustatakse ärivõimalusi Pärnus ja Pärnumaal. Kujutades, et hansapäevadele tuleb 60-80 linna delegatsioon Saksamaalt, Belgiast, Hollandist ja mujalt, rääkimata Soomest, Rootsist ning Taanist, siis peab ju ometi midagi olema, millega Pärnu majanduselu tutvustada. Üheks võimaluseks ongi seda trükist tutvustada ja kinkida hansapäeva külalistele.

Raamat trükiti taaskasutus- või ökopaberile. Sihilikult välditi klantsi ja läiget. Et poleks näha nii palju valget paberit, ilmestab kujundust vana laudis, mis taas meenutab läbi aegade kestvust - viimane omakorda läbiproovitud usaldust, mis kutsub raamatut lehitsema pikemalt kui 30ks sekundiks. Tänusõnad kindlasti fotograaf Kati Vaasile.