Danel Rinaldo, "Lahing Kerese väljakul I II"
Linnagalerii juhataja Alar Raudoja ütles, et tänavu on Pärnu linna kunstielu kokkuvõtval aastanäitusel esindatud tavapärasest pisut rohkem Pärnuga seotud ja end kunstnikuks pidavaid inimesi.
Asta Isak, "Pattu langemine" ja "Naised saunas", õlivärv lõuendil
Pärnu kunsti aastanäituse avamine
Kuni 2013. aastani andis Pärnu Linnavalitsus välja kunsti aastapreemiat, millega tunnustati Pärnus töötavaid kunstnikke ja kunstnike ühendusi, kes rikastasid oluliselt linna kunstielu. „Kahjuks pean ma ütlema, et sel aastal ei saa me üle anda kunsti aastapreemiat, sest seda lihtsalt ei ole enam. Sel aastal muutub preemia teiseks, suuremaks, uhkemaks ja kui mingit suurt pauku ei toimu, siis tahaks järgmisel aastal anda üle uue preemia. See saab olema neljakohaline number, mis peaks panema kunstnikke eriliselt pingutama, kui nad näitusel üles astuvad,“ rääkis Raudoja.
Esimestena said 1991. aastal aastapreemia Tiina Lõhmus ja Bruno Sõmeri. Mullu sai selle viimasena Janno Bergmann. Nende nimede vahele mahub veel kümneid tunnustusi. Täna avatud näituselgi on esindatud nimekaid inimesi, kellele on omistatud möödunud aastatel aastapreemia: Rait Pärg, Peeter Somelar, Heli Tambur, Aivar Kurvits, Pusa, Alar Raudoja. Lisaks neile on näitusel veel 30 autorit: Aili Mets, Malle Nikopensius, Selma Juurikas, Liis Koger, Ella Zuliene, Leili Voll, Asta Isak, Marko Toomast, Ain Roost, Danel Rinaldo, Andrus Joonas, Tiina Ojaste, Ervin Raud, Malle Heinonen, Svetlana Markina, Kaido Kullamaa, Aita Õunap, Maarja ja Tormi Pajusalu, Ly Saat, billeneeve, Ville-Karel Viirelaid, Mati Luhtjärv, Lea Kuusk, Marju Lorenson, Jan Leo Grau, Andres Adamson, Maarja Krass, Eveli Varik, Margus Tiitsmaa, Robert Sermat.
36 autori hulgas tekitas mõningal määral suuremat elevust Rait Pärg, kes valmistas saepuru, värvi ja liimi kasutades kujundi, millele andis nimetuseks „Oravmees“. „Et Toomas Kivimägi astus Reformierakonda, siis tuleks seda võtta sõbraliku saržina meie linnapeale,“ selgitas Pärg. Tööd hinnanud vaatajate hulgas oli ka kõhklejaid, kes poleks soovinud linnapea liitumist erakonnaga naljaks pöörata, aga kunstnik jäi ikkagi oma heasoovlikule naljatlemisele kindlaks.
