Meeleavaldus Suure-Jõe tänaval ja teisel fotol väljendub inimeste meeleolu, kes on toonud kilgile kuuma vett
Kolme aasta pärast võinuks Cibus saada saja aastaseks, kuid 26. jaanuaril kustutatakse ettevõte toiduainetööstuste hulgast ja juba homme võetakse viimased leivad ahjust, koondamisteate on saanud poolsada töötajat. Selle otsuse vastu astusid täna välja umbkaudu 150 pärnakat, kes kogunesid Suure-Jõe tänavale meelt avaldama.
Piketi korraldas ühiskondlik survegrupp, mida juhib Mati Kuusk, kes töötas alates 1974-st kakskümmend aastat Pärnu leivakombinaadi peainseneirna ja järgnevad kümme aastat kuni pensionile jäämiseni Cibuse juhatajana. Nüüd on toimuva pärast tema süda valu täis samamoodi nagu seda tunnevad enamik pärnakaid, kes ei kujuta edaspidist elu ette ilma Pärnu leiva ja saiata.
Piketile oodati oma leivast lugupidavate inimeste kõrval ka linnavolikogu liikmeid, linnapead Toomas Kivimägi ja muidugi AS Pere Leib Tootmise omanikku Rein Kilki. Kivimägi ja Kilk ei leidnud võimalust tulla kohale inimeste muret arutama, ka enamikele volikogu liikmetele ei läinud linnakodanike küsimused ja soovid eriti korda, sest ei peetud piisavalt tähtsaks rahva ootustega liituda.
2004. aasta märtsis liideti Cibus ühte Pereleivaga, kes oli juba varem omandanud Pärnu leivakombinaadi enamusaktsiad. Nüüd on Rein Kilgi omanduses olev Pereleib otsustanud leivatootmise Pärnus sulgeda.
Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve avaldas arvamust, et Pärnu leivatootmise puhul on Kilgi jaoks tegemist ebameeldiva konkurendiga, kelle kõrvaldamine oleks talle lihtsalt kasulik. Sellepärast kutsus ta inimesi Pereleiva ostmisest keelduma.
Pärnu abilinnapea Jane Mets ütles, et on 100% meeleavaldajate poolel, ühtlasi kinnitas, et ei ole volikogu esimees Cardo Remmel, linnapea Toomas Kivimägi ega Rein Kilk. Samal ajal pidas ta Pärnu leiba parimaks kõigi ülejäänud sortide seas, eriti aga Pärnu vormileiba. Siiski juhtis ta tähelepanu sellele, et turumajanduse tingimustes pole võimalik kohalikul omavalitsusel võidelda ettevõtjatega, kuigi ta saab toetada ettevõtlust. Ta selgitas, et nii Toomas Kivimägi kui ka volikogu liikmed on Rein Kilgiga korduvalt rääkinud Pärnus leiva tegemise säilitamise teemal. Mets lisas, et on kurb kuna pole leidunud kohalikku ettevõtjat, kes oleks pöördunud Pärnu linna poole ja taotlenud soodustusega mingit maatükki või hoonet ning löönud sinna püsti oma leivatehase. Veel lubas ta kõikide plakatite tekstid edastada linnapeale, kes on alates järgmisest nädalast jälle tööl.
Arno Maidla ütles tere meremeeste poolt, kes 18 aasta kestel on kõrval asuvast merenduskeskusest käinud Pärnu leiba söömas ja väljendas suurt kahjutunnet tootmise katkemise pärast. Ta ei saanud aru majanduslikust mõtlemisest, kui räägitakse toidukorvi maksumusest ja võideldakse igapäevaselt toiduhinna vastu. Maidla kahtles sügavalt, et tootmise Tartusse viimine oleks majanduslikult tasuvam, sest leiva Pärnusse tarbijateni tagasi toomine lisab leiva pätsile kolmandiku hinda transpordikulu katteks juurde. Samuti kahtles ta väites, et tootmine Pärnus jätkub, kuna kamajahu ja kaljapulbri valmistamine vaevalt suudaks kogu olemasolevat hoonetekompleksi ülal pidada. Maidla arvamusel on ettevõtja juba teadlikult sissekodeerinud kogu tootmise likvideerimise. Kolmandana nimetas ta ca 100 töötaja tööta jäämise tagajärjel saamata jäävaid miljoneid kroone, mis seni üksikisiku tulumaksust riigile laekusid. Vähe sellest, riigil tuleb hakata neile maksma töötu abiraha. Veel avaldas Maidla mõtet võtta leivatööstusena kasutusele kunagine Tarapita hoone, kus viimati asus Raeküla turg.
Volikogu liige Eino-Jüri Laarmann võttis leivast kõneldes mütsi näpu vahele. Tema jaoks oli selge, et praeguses turumajanduses teeb iga ärimees seda mida tahab ja sundida ei saa kedagi keegi. Siiski leidis, et linnavalitsus on linnaelanike jaoks ja mitte vastupidi. Sellepärast esitas ta volikogule arutamiseks eelnõu, mis kohustaks linnavalitsust kujunenud olukorrale mõistlikku lahendust otsima ja teeks endast kõik oleneva leivatootmise jätkamiseks.
Volikogu liige Hillar Talvik avaldas kahjutunnet, et Pärnus kaovad väga maitsva leiva-saia tootmise traditsioonid.
Linnavalitsuse liige Annely Akkermannil oli hea meel tõdeda, et Pärnu leivatootjad otsivad uusi võimalusi leiva küpsetamiseks ja soovis visadust kuni võiduka lõpuni, et uus leivaliin jälle kusagil avataks. Paraku tunnistas abilinnapea, et linnavalitsus leiba teha ei oska, kuigi Annely Akkermann ise suudab väga head saia valmistada. Muu hulgas ütles ta, et tihti ostetakse mõni konkurent üksnes tootmise sulgemise eesmärgil üles ja omandatakse sellisel viisil loodetud turuosa. Akkermann lootis, et leidub investor, kes tahab ka Pärnus leivategu teha. Linnavalitsus saaks omalt poolt toetada kiire ja sujuva planeerimisprotsessiga, samuti kiire projekteerimise ning ehituslubade väljastamisega. Veel soovis ta asjaosalistele visadust, mis ei lõpeks enne, kui leivatootmine Pärnus uuesti käima läheb.
Järgmine meeleavaldus toimub 27. jaanuari keskpäeval raekoja hoone ees, kus Pärnu Linnavolikogu arutleb eelnõu, mis teeks linnavalitsusele ülesandeks Pärnus leiva-saia tootmise jätkamise võimalike lahenduste otsimise.
