Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva


Pärnus tähistatakse Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva

Juulis viis aastat tagasi kanti Balti kett UNESCO Maailma mälu registrisse, kuid põhimõtteline otsus selle läbiviimiseks langetati 1989. a 15. juulil Pärnus.

Õie tänav, kus 15 juulil toimub pidulik kogunemine. Aisa tänav 39 hoone on praegu põhjalikult ümberehitamisel ja seepärast pole võimalik ajaloolisele majale lähemale minna. Küll lubasid ehitajad teisipäevaks ümbruse võimalikult korda teha.

Päevakavast

Teisipäevale kavandatud Balti keti korraldamise otsuse 25. aastapäeva meenutus algab kell 14.00 Aisa ja Õie tänava ristmikul, mis on ehitud Eesti, Läti ja Leedu lippudega. Kolme riigi hümnide esitamise järel ütleb avasõna ajaloolane Küllo Arjakas. Sõna saavad veel Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Dainis Īvāns, kes oli aastatel 1988-1990 Tautas fronte esimees, samuti Leedu Vabariigi suursaadik Neilas Tankevičius ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tervituste ja tänusõnade lõppedes lauldakse Baltimaade ühislaulu „Ärgake, Baltimaad! Atmostas Baltija! Bunda jau Baltija!“.

Pärast pidulikku kogunemist toimub Strandi konverentsikeskuses konverents, kus teevad ettekande Arnolds Klotiņš (Tautas fronte duuma esimees, 1989) „Balti keti korraldamisest Lätis“ ja Küllo Arjakas „Balti keti ettevalmistused“. Sellele järgneb Tallinna linnapea vastuvõtt.

Balti tee alguses

Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas meenutab, et paar kuud enne kogunemist Pärnu endises EKE pansionaadis (Aisa 39) peeti ühiselt Tallinnas Eestimaa Rahvarinde (RR) volikogu, Läti Tautas fronte duuma ja Leedu Sajūdise seimi liikmetega I Balti Assamblee. 13. mai õhtul pidas keeleteadlane ja RR eestseisuse liige Mati Hint Raekoja platsil kõne „Balti tee“, milles käsitles kolme maa ühist saatust alates 18. sajandi lõpust. Vägivaldne liitmine NSV Liiduga isoleeris Eesti, Läti ja Leedu kaua kestvalt Euroopa kodust, kuid siinsed rahvad oskasid oma ideaalide eest seista rahumeelsete vahenditega. “Balti tee on Ida ja Lääne ausate kokkulepete otsimise tee, rahvuste enesemääramisõiguste realiseerimise tee. Sellele teele asumine oleks uueks lootuseks Baltimaadele ja kogu Euroopale. Baltimaade rahvad on valmis asuma sellele teele“, lõpetas Hint.

„Balti tee“ rahumeelsuse ja parlamentaarsete meetodite rõhutamise ideoloogia vastandus erinevatele vägivaldsetele „teedele“, mis 1989. aastal NSV Liidus üha enam esile kerkisid: Mägi-Karabahhi kriis, NSV Liidu relvajõudude veretöö Thbilisis, ohvriterohked kokkupõrked Usbeki NSV-s jm.

Balti Assamblee järel moodustati kolmepoolne komisjon, mille esimene koosolek peeti 15. juulil Pärnus Eesti Külaehituse (EKE) pansionaadis. Eestit esindasid tolleaegne Eesti Muinsuskaitse Seltsi vastutav sekretär Küllo Arjakas, Tallinna II Õigusnõuandla advokaat Arvo Junti, kultuurilehe Reede korrespondent Mart Tarmak, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Rein Veidemann ning Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo „Mainor“ direktori asetäitja Edgar Savisaar, kes juhtis koosolekut. Pärnu koosoleku päevakavasse võeti ühised põhimõtted, assamblee otsuste elluviimine, koostöö majanduses, 23. augusti tähistamine, teabevahetus rahvaliikumiste rahvusvahelistes sidemetes, referendumi ja kodakondsuse küsimused. Kinnitatud ühistöö reglement nägi ette samas koosseisus kohtumisi kord kuus kas Leedus, Eestis või Lätis.

Balti teest Balti ketini

Häbiväärse Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva tähistamise aruteluni jõuti alles pika koosoleku lõpupoolel. Vaeti põgusalt, kas tähistada 23. augustit eraldi või ühiselt. Otsustati korraldada inimkett Tallinnat, Iklat, Riiat, Vilniust ühendavatele teedele, kuhu võiks koguneda ca 600 000 inimest. Pakuti ettevõtmise sõnumi parimaid valikuid: „Vägivald ei sünnita õiglust“, „Elu kett“, „Vivat Baltica“, „Vabadus“, „Brīvība“, „Laisve“. Otsustati jääda sõna „Vabadus!“ juurde ja tegevus nimetati „Balti teeks“.

Esimesteks koordinaatoriteks seati Heinz Valk, Lätist Arnolds Klotiņš ja Leedust Virgilijus Čepaitis. Arutati temaatiliste märkide valmistamist, mille korraldamine jäi Eestimaa Rahvarinde ülesandeks.

Loe veel

Koosoleku lõputunnil vaadati läbi ühiskommünikee põhipunktid, mis tipiti vene tähestikuga kirjutusmasinal paberile ja allkirjastati. Balti ketti käsitleti kommünikees üksnes viimases napisõnalises lauses: „ … moodustada 23. augustil s. a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahela deviisi all „Balti tee“.“ Balti Nõukogu esimesest koosolekust Pärnus on säilinud kohapeal tehtud eestikeelsed märkmed kaheksal leheküljel ja veidi hiljem koostatud viieleheküljeline venekeelne masinkirjas protokoll, samuti allkirjastatud ühiskommünikee. Need dokumendid kinnitavad, et Balti tee eesmärgi, otstarbekuse ja vajalikkuse üle Pärnus palju ei kõneldud. Seega oli esimene põhimõtteline otsus Baltimaade rahvarinnete liidrite vahel juba veidi varem, juulikuu esimesel poolel, tehtud.

Pärnus heakskiidetud Balti tee marsruuti muudeti augusti algul Tallinnast Rapla kaudu Viljandisse ja sealt Eesti-Läti piirile. Nii muutus teekond ka Põhja-Lätis ja Balti tee pikenes 675,5 kilomeetrini.

Balti tee kujund leidis võimsa kehastuse enneolematu inimketina 23. augustil 1989 Tallinnast Vilniusse. Küllo Arjakas ütleb, et Balti ketti võib pidada Balti tee omalaadseks kroonijuveeliks. 2009. aasta juulis kanti Balti kett UNESCO Maailma mälu registrisse, mis hõlmab maailma ajalugu mõjutanud tähtsündmusi või teoseid. Selleks ajaks oli rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandi registris vaid 193 kannet.

Kuni 21. juulini on Pärnu Keskraamatukogus avatud Balti keti 25. aastapäevale pühendatud rändnäitus „Kes on Su kõrval?“

Samal teemal:

Sindis peetud Rahvarinde kontserdil kingiti Edgar Savisaarele labidas

Heidi Vellend: „Mis on Eesti diplomaatia kõige suurem võit?”