Eile Pärnumaal Tõstamaa valla Lao sadamas korraldatud kolmas RäimeWest tõi vaatamata kaugele maanurgale kohale tuhatkond inimest, kes maitsesid kalaroogasid, ostsid kalu, nautisid rahvuslikku muusikat ja tantsu, jälgisid päästeoperatsiooni demonstratsiooni ning lasksid ülimalt kaunil kevadpäeval lihtsalt endid paitada.
Esimest korda Lao kalasadamas peetud rannarahva suursündmus lükati käima kodanikualgatusena. Manija saarevaht Ülle Tamm oli uue ettevõtmise mõtte algataja, kellega tulid kaasa Ilusa Manilaiu Eest ja Peerni Sadamaarendus vabaühendused ühes kohalike asutuste, organisatsioonide ja turismiettevõtjatega. Juba siis teadis Pärnumaa esimene saarevaht, et sellest kokku tulemisest peab saama iga kevadine tava, mille ulatuslikuma sihina võetakse eesmärgiks rannakülade, kalurite ja ettevõtjate ärgitamine eesti rahvuskala paremaks väärtustamiseks.
Esimene katse midagi ära teha õnnestus tegevtoimkonna 15 abilisega sedavõrd hästi, et Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös maavalitsuse ja omavalitsuste liiduga otsustas tunnistada räimele pühendatud peo Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks.
Kuigi tõepoolest traditsiooniks muutuv rahvuskala pidu säilitas ka käesoleval korral algselt kavandatud nägu, võis siiski märgata
külastajate nägudes teatavat pettumust. Kui 2011. aastal võis näha merelt värskelt püütud kaladega sadamasse saabunud kalurite ümber tekkinud pikka järjekorda, siis nüüd polnud räimelastiga täidetud paate, ega suurelt vonklevat järjekorda. Sama lugu juhtus juba mullu. Nii lepiti eelmiste päevade püügiga.
Nurinat tekitav põhjus on teada. Kuna rannapüügi räimekvoodid olevat täitumas,
allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder veel eelmisel päeval käskkirja, millega peatas Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel räimepüügi ja kastmõrdadega kalapüügi Liivi lahel.
Sellegi aasta RäimeWest-i head kordaminekut toetasid sarnaselt eelmiste
ettevõtmistega taas Euroopa Liidu Kalandusfond, Liivi Lahe Kalanduskogum ja Tõstamaa vald ikka samal põhjusel, et räim püsiks aukohal eestlaste toidulaual ja kestaks jätkuvalt ka meie ranna elu töökultuur.
Hea meel oli näha, et mandri ja saarte Manija ning Kihnu rahva seas liigub erilise eksusega ka Virve Köster. Teiste seas ei saanud jääda märkamatuks Annely Akkermann, kelle nägu katab alati sõbralik naeratus. Sedakorda pakkus ta Kihnu Virve lastelaste küpsetatud vahvleid ja kohe meenus ka viimane Kihnu külastus täpselt aasta tagasi, kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Akkermann kutsus saarele teisedki keskkonna liikmed, et rahvakoosolekul arutada lähedaste kalavarude majandamist.
Ülle Tamm ütles, et rannarahva ajaarvamist on sätitud ajast aega räimepüügi järgi, sest räime hooaeg paneb talve möödudes rannakülas elu uuesti kihama. Seiklushimulistel oli sel aastal õppepäevale RäimeWest võimalik tulla kirkkovenedega otse Pärnust.
Ahtale maalapile mahtusid kohaliku toidu ja käsitöö valmistajad, kalaroogi pakkusid nii kohalikud kui kaugemalt tulnud kauplejad. Laval tehti muusikat ja lauluhäält, kõrval oleval asfaltplatsil keerutasid jalga rahvatantsijad. Esimestena võtsid külalised laulu ja pillilugudega vastu Tõstamaa valla isetegevuslased ning Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu avas õppepäeva.
Kogu päeva hoolitsesid kaluri- ja kalateemalise muusikalise poole eest ansambel Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Romantilise Rannatee äärsete valdade isetegevuslased, saates ”Perepidu” osalenud perekond Mõtsmees, Liivi Lahe Kalanduskogu koostööpartnerid Association ”Darisim pasi!”, Lätist Kuldiga piirkonnast ja Taurage FLAG Leedust. Ühel või teisel moel mahtus sinna parasjagu nostalgilist põlvkondade seltsimist suure sõbra räimega.
Kohal olid üksikud õngega õngitsejad sadama kail. Ühel hasartsel poisil näkkas kala päris hästi ja pakkus põnevat pealtvaatamist paljudele kai serval seisjatele.
Vaatajatele oli avatud Olev Mihkelmaa fotoreportaaž kakuami püügist ja Naarismaa muuseumi merekraami.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse õpitoas tutvustati
Liivi lahe kalaliike. Õpituba koosnes kahest osast: esimeses tutvustati kohalikes vetes elutsevaid kalaliike ja nende anatoomiat, bioloogiat. Teises osas toimus kalateadlaste eestvedamisel vestlusring räime ja tindi töönduslikult oluliste kalaliikide varude hetkeseisust ning tulevikuprognoosidest.
Politsei ja Piirivalveameti kopter koos vabatahtlike merepäästjatega näitasid pinnalt päästmise võtteid. Samuti räägiti ohutust käitumisest nii merel kui rannas.
Pärnumaa Looduse ja tehnikamaja paadimeister tutvustas paadi hoolduseks ja pisiremondiks vajalikke vahendeid ja töövõtteid. Õpitubadena töötasid samuti kala ja kalapüügiga ning rannarahva traditsioonilise käsitööga seotud töötoad nii täiskasvanutele kui lastele.
Teadmisi võis omandada ka uue aja räimeroogadest. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kokanduse eriala õpetajate ja õpilaste juhendamisel said kõik huvilised proovida kätt räime käitlemises ja erinevate räimeroogade valmistamises.
