Muuseumi uus hoone; Aldur Vunk sulgeb vana hoone ukse

Keskpäeval sulges Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk viimast korda enda järel vana muuseumihoone ukse ja klaasile kleebiti silt „Suletud“. Enne seda tõsteti kaitseliitlaste ja teiste abiga veel viimased museaalid Kaitseliidule kuuluva veoki kasti. Varem tegi sama tööd kolimisteenistus. Huvitavamad eksponaadid, mis autole tõstes silma hakkasid, olid I Maailmasõja aegne pommiheitja, XVI sajandist pärit

kivikuulid, rebane, kotkad, päikesekell ja palju muid esemeid. „Üks unikaalsemaid eksponaate on XIV sajandist pärit koge fragmenti, mille muusumisse toimetamine saab teoks kusagil sügisel,“ ütles Aldur Vunk. See tuuakse kohale mujalt ja öösel, sest tegemist on ülekabariidiliste mõõtmetega. Koge pikkus on 8 m ja parda kõrgus 4 meetrit. Seni nägi koge säilinud osa ruumi puuduse tõttu üksnes välismaal, nüüd leiab see koha jõeväravaga samas ruumis.

Tegelikult tuli kolimist korraldada neljast kohast, sest museaalid asusid mitmel pool linna erinevais paigus. Näiteks Koidula muuseumi pööningul säilitati maale ja etnograafilisi väärtusi. Muuseumi varahoidlatest teisaldati uude asupaika ligi sada tuhat eset, millele lisandus enam kui 30 tuhat fotot ja postkaarti, suur hulk raamatuid, kirjalikke ürikuid, kunstikogusid ning kollektsionääride annetusi.

Kolimise ettevalmistustega alustati kevadel. Alates maikuust suleti muuseum uurijatele ja juuli lõpust polnud enam uksed avatud ka külastajatele, sest fondide pakkimise järel pidi hakkama ka püsiekspositsiooni kolimiseks ette valmistama. Kolimisel osutasid suurt abi 12 õpilasmalevlast Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja Pärnu Hansagümnaasiumist. Tööd tehti umbes kuu aega ja täna oli noorte palgapäev.

Uue muuseumi teisel korrusel paiknevate töötajate kabinettidega kõrvuti asuvad muuseumifondide hoiuruumid, mis on sisustatud Itaalias valmistatud Rossi kergmetallist riiulite ja kappidega. Museaalide hoidmiseks mõeldud konstruktsioone on võimalik lihtsal viisil pöördkangi kasutades rööbasteedel nihutada. Paljud eksponaadid vajavad säilitamiseks eritingimusi, olgu nendeks siis arvukad puitesemed, tekstiil, maalid, fotod või muu väärtuslik säilik.

Tagamaks ruumide nõutava temperatuuri, niiskusesisalduse ja õhupuhtuse, on hoidlaruumid varustatud automaatreziimil töötavate kliimaseadmetega. Muuseumi peavarahoidja Ülle Kont kinnitas, et Aida tänaval on Eesti moodsaima tehnilise lahendusega muuseum.

Kui 1971. aastal valminud muuseumi hoones oli näitusepinda 100 m2, siis uues hoones on seda 563 m2. 1870. aastatel ehitatud ja nüüd täielikult renoveeritud hoone avab täiesti uued võimalused.

Püsiekspositsioon paigutub põhiliselt esimesele korrusele, kuid osaliselt ka hoone poolkeldrikorrusele. Püsiekspositsioon saab olema vana majaga võrreldes oluliselt suurem. Külalised saavad museaalidega tutvumiseks kasutada puutetundlike ekraane. Hoone kolmandal korrusel asub avar näitusesaal. Korruste vahel liigub 2 lifti.

Siiski ei tule mitte kõik uude muuseumimajja üle. Näiteks ei ole uutesse ruumidesse kavandatud loodusloo saali.

Täismahus püsiekspositsioon avatakse külastajatele järgmise aasta 23. veebruaril, kuid uue muuseumiga saab tutvuda juba novembrikuu keskpaigaski, mil tähistatakse linnaarhitekt Olev Siinmaa 130. sünniaastapäeva. 2012. aasta alguses tähistatakse aga uues hoones Eesti filmi 100. aastapäeva.
Aia 4 hoone antakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi käsutusse.

Suure kolimise lõpetamise märgiks ja uude asukohta sisseseadmise mälestuseks istutati Aida tänava muuseumihoone juures kasvavale riigiõunapuule täienduseks veel 3 "Professor August Vaga" (ladina keeles Malus) sordi nimega iluõunapuud. Selle puu lehed on kevadel purpurpunased, edaspidi muutuvad rohekaks, õied punased. Sügisel kannab puu väikesi punaseid õunu. Puu võib kasvada kuni 9 meetri kõrguseks, aga nendel puudel ei lasta ladva eemaldamisega üle 6 m kasvada.

*

Samal teemal: