Võimalus toetada Tuhala Nõiakaevu säilitamist
MTÜ Tuhala Looduskeskus kutsub inimesi üles andma oma hääl Tuhala Nõiakaevu hävitamise vastu. Käesoleva artikli avaldamise hetkel on oma hääle selle ürgse ja ainulaadse loodusnähtuse säilitamise poolt andnud 7629 inimest.
Väljavõtteid Tuhala Looduskeskuse poolt toimetatud kodulehelt:
Tuhala Looduskeskus MTÜ selgitab, et ohustatud piirkond asub Ülemiste järve vesikonnas, kus Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab aastas15 000-20 000 loodusesõpra. Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!
Esmakordselt täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub Eestis tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata. Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab. Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.
MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala. Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.
Geoloogia-mineraloogiadoktor, akadeemik Anto Raukase arvamus:
Teatavasti kavandatakse Tuhala maastikukaitseala ja ühtlasi Eesti ühe suurima karstiala vahetus läheduses Nabala lubjakivimaardlas rajada seitse karjääri. Paekaevandamisel kavatsetakse rakendada veealust kaevandamist ja minna kuni 25 m sügavusele, milleks Eestis seni kogemus puudub. Põhjaveetaset plaanitakse alandada ligikaudu 20 m, millega seonduvaid keskkonnamuutusi on raske prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga. Karsti, allikate, vääriselupaikade ja inimeste elukeskkonna kaitsmise nimel on Rahkvälja, Tagadi, Pahkla ja Kurevere maastikukaitsealade moodustamine põhjendatud, sest see välistab võimaluse, et olulisi otsuseid tehakse kaalutlemata ja kiirustades.
Hüdrogeoloog, geoloogia-mineraloogiakandidaat Hella Kink’u arvamus:
Nabala maastikukaitseala asub Harju maakonna Kiili, Saku ja Kose ning Rapla maakonna Kohila valla piiride ristumispaigas, Tõdva, Tuhala, Angerja ja Nabala vahel. Pindalaliselt on tegemist Eesti suurima, Nabala karstialaga (8080 ha). Looduskaitseala põhiülesandeks on põhjaveevarude, haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (karst), ohustatud koosluste ja liikide elu- ning kasvukohtade kaitse. Unikaalne loodus- ja kultuurimälestis omab teaduslikku, veekaitselist ja bioloogilist tähtsust. Osa siinseid loodusväärtusi on arvatud Natura võrgustikku.
Nabala karstialal kasvab 34 liiki haruldasi taimi, neist 22 liiki käpalisi. Sealhulgas on kuus liiki Euroopa Liidu Loodusdirektiivi järgi kaitstavaid taimi. Samas on musta-toonekure ja väike-konnakotka püsielupaigad. Nabala asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Siin on teada 18 väikeselohulist kultusekivi, neli muistset asulakohta, 12 kivikalmet, kolm muinaspõldu ja kolm pelgupaika.
Geoloogiadoktor Katrin Ergi arvamus:
Karstumata lubjakivi veerežiimi uurimiseks on olemas terve rida valemeid ja modelleerimise võtteid.Tavatingimustes kasutatava lähenemise tulemused ei rakendu karstialal. Karstiala veerežiim on ettearvamatu, seda ei saa puurkaevude alusel koostatud mudeliga prognoosida.
Tuhala Looduskeskus ootab kõigi toetust, kes Nõiakaevu säilitamise vääriliseks peavad! Toetuse andmiseks võid klikkida siia.
