Argo Ideon: kuidas juua kohvi nii, et mitte hakata peenutsejaks?

Mäletan, kuidas kooliajal põrnitsesin varahommikul oma tassi, kus auras vanaema tehtud kohv rohke piima ja kahe lusikatäie suhkruga. Tõmbasin kohvilõhna ninna, et mitte otse köögilaua taga tukkuma jääda – kooliminek oli alati nii pagana vara.

Mingil hetkel taipasin, et suhkur on kohvis täiesti liigne võõrkeha. Sealt edasi võdistasin õudusest õlgu, nähes, kui keegi paneb kohvi sisse suhkrut.

Hiljem, juba tööajal jagasin kohvid oma peas kaheks. Üks on see hommikukohv, mida igaüks valmistab hoolikalt, omaenda ainulaadsel meetodil ning mis aitab ärgata ja päeva käima saada. Teine on see kohv, mida sa jood toimetuses (kontoris) olles. See viimane on lihtsalt kütus. Lahjendan seda tökatit kuuma veega, et jaksaks päeva peale mitu tankimist teha.