Nutikamad lugejad arvasid õige vastuse juba ära, teised leiavad vastuse kolumni lõpust, aga nüüd tuleme Kurskist 1987 Narva 2022.

Tank, millest viimati juunis rattal mööda väntasin, sai Ukraina sõja tõttu uue tähenduse. Kuna Putin taastab Ukrainat vallutades Nõukogude Liitu, siis ähvardab ta ühemõtteliselt ka Eesti iseseisvust.

Erfurt – Narva – T-34

Putini sõda toetatakse ka Maardu ja Lasnamäe korterites, Pirita ja Viimsi villades, aga kuna meedias on enim juttu piirilinlastest, omandas just Narva tank russkii mir'i sümboli tähenduse. Kui seda tanki poleks seal olnud, saanuks kahe vastandliku suhtumise sümboliks mõni muu objekt kusagil mujal, aga olemata poleks see vastasseis jäänud niikuinii.

Hannes Rumm

Tanki teisaldamine annab putinistidele selge sõnumi: teie maailmavaadet Eesti riik ei talu! Vahemärkusena, seda sõnumit peavad õigeks paar mu tuttavat Narvast pärit noort pealinlast. Ja vastupidi – kuna avalikult ei söanda enamus Eesti putiniste Kremli sõda õigustada, pakub tanki kaitsmine selleks varjatud võimaluse.

Kui üks saksa teleajakirjanik pühapäeval Narva tanki juures esimese ettejuhtuva pere juurde astus, sattus ta „kaasmaalaste“ peale. Juba aastaid Erfurdis elav kolmekümnendates aastates naine oli kolme lapsega sünnilinna puhkusele tulnud ning koos noorusliku vanaemaga tõid nad tanki juurde lilli.

Vanaema meenutas telekaamera ees heldimusega oma pulmatseremooniat T-34 juures, aga polnud sugugi sõjakas. See pere esindab neid narvalasi, kelle jaoks tank tähendab ilusaid mälestusi nende elust, kuid Putini sõda ei jäta võimalust nende tunnetega arvestada.

Peaministri kutsemeisterlikkuseks peetakse jätkuvalt mitte massirahutuste mahasurumist, vaid nende ärahoidmist.

See on Putinile üldse iseloomulik, et „vene maailma“ laiendades on ta saavutanud vastupidise tulemuse: vene keele ja kultuuri atraktiivsust on Putini sõda hävitanud mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas.

Ansip 2007, Kallas 2022

Narva tanki teisaldamisel on ka välisriiklik mõõde. 2007. aastal teisaldas Andrus Ansipi valitsus pronkssõduri Tõnismäelt nii, et Tallinna kesklinn peksti rahutuste ajal segi ning Reformierakonna reiting tõusis kõigi aegade rekordtasemele. Erinevalt Eesti valijatest oleksid välispartnerid NATOst ja Euroopa Liidust tunnustanud Ansipi valitsust juhul, kui pronkssõdur oleks suudetud teisaldada massirahutusi vältides.

Samasugune väljakutse seisab nüüd välisajakirjanduses särava Kaja Kallase ees. Kuigi Narva volikogu võttis vastutuse tanki teisaldamise eest taas enda peale, vajavad nad valitsuse toetust ning lõplik vastutus avaliku korra hoidmise eest on valitsusel. Peaministri kutsemeisterlikkuseks peetakse jätkuvalt mitte massirahutuste mahasurumist, vaid nende ärahoidmist.

Kuna pingelisel ajal aitab hea nali, siis võtan lõpetuseks taas appi Igor Garšneki raamatu „Ruja: must ronk või valge vares“. Kuna Ruja pillimehel polnud kohaliku neiuga kusagile minna, siis jalutati öisele Kurski keskväljakule, kus postamendi otsas seisab ilmasõjaaegne roomikmasin T-34: „Mis see tank siin ikka niisama mõttetult seisab – selle all saab ju igasuguseid huvitavaid asju korda saata. Et ega tanki roomikute vahel, pealegi pimedas, eriti midagi välja paistagi...“