Võrreldes kevadega tuleb pakkuda täiendavat eesti keele õpet, teha kindlaks õpilaste tase ka teistes õppeainetes ja vastavalt sellele õppekorraldust kohandada. HTMi soovitus on esimestel õppenädalatel keskenduda kooli, piirkonna ja eesti kultuuri tutvustamisele ning keeleõppele. Aine- või erialane õpe võib lisanduda järk-järgult vastavalt õppija keeleoskuse tasemele. Samas näiteks kehalises kasvatuses ja loometundides võiksid ukrainlased kohe algusest oma klassiga koos olla.

„Koolid on peamiselt nõu küsinud õppe korraldamise kohta – kuidas paremini korraldada keeleõpet, aineõpet, kas võtta tööle Ukrainast pärit töötajaid jm. On koole, kel on varasemast pikaajaline eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamise kogemus, aga ka palju koole ja õpetajaid, kelle jaoks on tegu uue olukorraga,“ ütles Annus.

HTM korraldab koolidele sel teemal infotunde ja koolitusi. Valminud on abimaterjalid õppe korraldamiseks, Ukraina õppekava ainekavade tõlked ning tulemas on ukraina keele- ja kultuuriõppe ainekava, mida kooli õppekavasse integreerida. HTM hoiab suhtlust ka Ukraina haridusministeeriumiga, kelle soov on, et laste haridustee ei katkeks ning koolides oleks tagatud ka ukraina keele ja kultuuri õpe.

„Seega mõned tunnid nädalas (valikõppeainena) on soovitatav planeerida ukraina keele ja kultuuri õppeks,“ lisas Annus.

Sel õppeaastal alustavad kooliteed:

Põhikooli 132 900 õpilast,

neist ukrainlasi 3023.

Gümnaasiumisse 25 300 õpilast,

neist ukrainlasi 180.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium