Näiteks 2016. aastal Eesti Meremuuseumi ja kirjastuse Argo koostöös ilmunud raamatus „Jäämurdja Suur Tõll“ kirjutatakse, et XIX sajandi lõpul muutus pidevalt kasvavate kaubavoogude tõttu aina tähtsamaks hoida Tallinna sadam laevatatav ka talvekuudel. See nõudis jäämurdja soetamist.

Heal laeval mitu nime

Tõele au andes polnud Eesti esimene jäämurdja aga sugugi Suur Tõll, vaid hoopis Tallinna Börsikomitee tellimusel 1895. aastal valminud Stadt Reval. Alles 1912. aastal kuulutas Vene kaubandus- ja tööstusministeerium välja hanke, mis hiljem Tõlluni viis. Töö sai endale Saksa firma Vulcan-Werke.

Laev, millele 1914. aasta märtsi algul Stettini linna järele sõideti, ei kandnud sündides sugugi müütilise Saaremaa vägilase nime. Eestis kestis veel nn tsaariaeg ja laevakerele kirjutati toona hoopis Tsar Mihhail Fjodorovitš.

2. juulil jõudis laev Tallinna, 28. juulil algas aga Esimene maailmasõda. Nii asus Tsar Mihhail Fjodorovitš esimese tööna mitte kaubavahetust hõlbustama, vaid hoopis sõjalaevu jääst läbi juhtima.

Jäämurdja Suur Tõll (Volõnets) pukseerimine Lomonossovi sadamast Tallinna.