Mida tähendab olla päriselt 100% süsinikuneutraalne

Kauplemine süsinikukrediidiga on vahend, mida kasutavad paljud oma majandustegevusega kaasneva jalajälje vähendamiseks. Päris nullemissiooni saavutamiseks tuleb aga teha märksa enamat. Just selle teekonna valis Eesti Metsameister eesmärgiga saada Baltikumi kõige rohelisemaks metsamajandajaks.

Pealiskaudsel vaatlusel on metsandussektor üks rohelisemaid, kui aga teemasse lähemalt süveneda, siis ei ole asi sugugi nii mustvalge. Metsandussektor on ambitsioonikate ärieesmärkidega majandusharu, mille teenistuses lugematul hulgal tööjõudu, tehnikat ja puidu väärindamise ettevõtteid, kelle heitkogus on märkimisväärne.

„Tõelise roheettevõtte puhul peaks pärast töid maha jääma veel elujõulisem mets, millest tulevikus võetav materjal oleks sedavõrd väärtuslik, et temast tehtud toodang seoks CO₂ veel kümneid aastaid. Ja tõelise süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks võiks suuta viia ideaalis oma äritegevuse emissiooni päriselt nulli, mitte ajada näitajaid tasakaalu emissioonikaubandusega,“ rääkis Eesti Metsameistri juhatuse liige Tauno Trink, kelle sõnul on nende ettevõttes selle saavutamiseks töötatud välja konkreetsed sammud.

CSRD kestlikkuse aruandluse direktiiv

Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja erinevatest näitajatest (mille aluseks töötajate arv, käive, koguvara jne) tuleb Euroopa Liidu ettevõtetel hakata lähiaastatel esitama andmeid oma tegevuse mõju ning mis tahes jätkusuutlikkuse/kestlikkuse riskide kohta, millega nad majandustegevuse käigus kokku puutuvad. Rohkem saab selle kohta lugeda siit ja siit.

Millest alustada teel süsinikuneutraalsuse poole?

Kui ettevõte tahab liikuda süsinikuneutraalsuse poole, tuleb Eesti Metsameistri hinnangul esmalt ära mõõta enda CO₂ jalajälg skoopide 1, 2 ja 3 kaardistamise kaudu, mida aitavad läbi viia spetsiaalsed ettevõtted.

1. Neutraalsuse poole liikujal tuleb esmalt kokku arvutada ettevõtte omandis olevate või enda kontrollitud allikate (nt autopark ja sellest tulenevad kriteeriumid/tegurid) otsesed emissioonid.

2. Seejärel liigutakse kaudsete sisseostetud energiast tulenevate emissioonide juurde (peamiselt elekter-soojus) ja seda tuleb teha igal opereerimisaadressil, kus tegutsevad ka näiteks tütarfirmad.

3. Lõpuks jõutakse kõikide muude kaudsete emissioonide kaardistamiseni (15 erinevat kategooriat ja kõige mahukam osa), mis tekivad ettevõtte väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel (nt ostetud tooted ja teenused, jäätmed, töötajate reisid, komandeeringud, tööle-koju käimise sõidud).
   

Kõiki eelnimetatud tegevusi (skoobid 1, 2, 3) vaadeldakse terve kalendriaasta lõikes. Eesti Metsameister koos oma kahe tütarettevõttega (Eesti Taimekasvatus ja Eesti Metsahaldus) on need etapid läbinud ning praegu käib andmete analüüs ja kokkupanek.

Tauno Trinki sõnul on Eesti Metsameister siiani arvutanud välja oma otsesed emissioonid ettevõtte omatud või kontrollitud allikatest, seejärel teinud ülevaate sisseostetud energiast tulenevatest emissioonidest ja lõpuks arvestanud kõikide muude kaudsete emissioonidega, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas üles- või allapoole suunatud tegevuste tagajärjel. „Me oleme nende teemadega tegelenud pikka aega ja teinud selgeks, mida tähendab sel teemal pelgalt trummi tagumine ning mida tähendab reaalselt see trumm koos kõigi pulkadega üles ehitada nii, et seda siis mingi hetk täpselt lööma hakata. Mõtlemisülesandena võiks iga praegune roheettevõte eeltoodud skoobid 1, 2 ja 3 läbi arutada, et üleüldse mõista, mida süsinikuneutraalne majandamine tähendab. Selle teema laineharjal surfata on hetkel väga moes (ka turunduses), aga asjasse südamega suhtudes tasub olla sisu- ja allikakriitiline,“ lisas Tauno Trink.

Ega ainult istutamisega kaugele jõua

Kes vähegi arvutada oskab ja teemaga kursis on, saab suu muigele, kui mõni keskmisest suurem ettevõte lubab juba järgmisel aastal saada süsinikuneutraalseks, sest paneb maha 4000 puud. Kuigi isutatud puud seovad süsinikku esimesest kasvupäevast alates, siis uuringud näitavad, et metsaökosüsteemis tervikuna hakkab süsiniku sidumine selle eraldumist ületama umbes 10 aasta vanuselt, või mõned aastad varem. Seda juhul, kui mets on korralikult uuendatud ja noor metsapõlv on edukalt kasvama läinud. Nii et puude istutamine ei ole üks ja kiire lahendus ettevõtte süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks, vaid võib sellele kaasa aidata pikema aja jooksul. Võrdluseks, et keskmine CO₂ heitkogus inimese kohta Euroopa Liidus on 8,7 tonni (Eestis 15 tonni) ja ainuüksi selle neutraliseerimiseks läheb vaja väga jämedalt 3200 istikut, millest loodusliku valiku käigus kasvab välja 425 raieküpset puud. Tegelikult sõltuvad ka eeltoodud numbrid konkreetselt istutatavast puuliigist, kinnistust ja kasvukohatüübist. Mõtlemapanevad numbrid ja lubadused, kas pole? Seega jutt, et 4000 puud on suuteline neutraliseerima ettevõtte CO₂ jalajälje, ei ole reaalne.

„Metsade sidumisvõime pole teadmisena midagi uut, rohelistest kopsudest räägitakse ju aastakümneid. Suurelt reklaamitavaid istutusprojekte, mis iseenesest väga tervitatavad, tehakse väga erineva kvaliteedi ja usaldusväärsusega, mis jätab ettevõtmisest tahes-tahtmata rohepesu mulje,“ soovitab Trink osalejatel uurida, kas konkreetne projekt on järginud rangeid juhiseid, teaduslikke meetodeid ja lähenemist ning kuidas see heitkoguseid vähendab. „Kui projekt on läbinud rahvusvaheliselt tunnustatud standardid, alles siis on eeldus, et see võib vastata süsinikukrediidi ostja ootusele. Tore, et roheprojektid muutuvad üha populaarsemaks, aga tehkem neid korrektselt.“

Loe rohkem Eesti Metsameistri kodulehelt.