Venemaal on enda loodud raskuste süvenedes samavõrra süvenenud ka soov näha enda taga või kõrval mõnda liitlast. Noh, vähemalt mõndagi, kes oleks tõsiseltvõetavam kui Valgevene. Ja natukese võimekamat kui Iraan. Seeläbi Moskva küll mõnevõrra lahjendab oma soovnägemust endast kui „uue maailmakorra“ raskuspunktist, aga midagi pole teha, kellegi teise kui Hiina poole pole ka vaadata.