Mari Peterson: tänavalambid teevad tähtede vaatamise nii võimatuks, et viska või puruks!

Lapsepõlvekodus Viljandimaal istusime tihtipeale öösiti trepil ja vaatasime taevast. Kõige rohkem tundus tähti olevat külmadel selgetel talveöödel.

Mõned aastad tagasi pandi küla läbiva tee äärde tänavalaternad, mis muidugi öö läbi põlevad. Noh... Ühelt poolt ju kena küll, no et valge jalutada ja nii. Aga teisalt – kes seal öösi peale taevavaatlejate ikka nii väga jalutab ja kui jalutabki, siis maal on inimestel üldiselt taskulambid kaasas, kui nad pimeda peale jäävad.

Aga trepil istudes taevast vaadata pole nüüd enam suuremat mõtet. Tuleb minna vähemalt poole kilomeetri kaugusele mööda teed, mille ääres ei ole laternaid. „Viska või puruks!“ pahandas mu ema, aga selleks on laternad paraku liiga kõrgel.