Kliima ja kriis
Raport annab ülevaate olemasolevatest uuringutest, esitab riskianalüüsi ja soovitused, mida ette võtta. Teadaolevalt ennustatakse keskmisest soojemat ilma, rohkem sademeid ja lühemat lumeaega. See omakorda loob eeldused puude kiiremaks kasvuks, metsakahjurite ulatuslikumaks levikuks ja laialehiste lehtpuude osakaalu suurenemiseks. Vähenevad võimalused külmunud maaga raiet teha ja suurenevad tormikahjustused.
Raport soovitab suurendada metsauuendusmaterjali geneetilist varieeruvust, planeerida raied lühema raieringiga, teha väiksemaid raielanke (sh eriti hoolikalt hinnata tuulemurruriski) ja investeerida teedevõrku, et tagada halvenevates oludes siiski metsa väljavedu ja tormikahjustuste kiire likvideerimine.
Huvitav lektüür igale metsamehele, vast kohustuslik kirjandus metsapoliitika tõsisematele kavandajatele.
Investeeringud vähenevad
16.-20. märtsini oli suur osa Brüsseli metsarahvast hoopis Roomas, kus leidis aset FAO metsakomitee istung ja tähistati ülemaailmset metsanädalat. Komitee arutelude keskmes olid kliimamuutused, metsade hävimise ohjeldamine ja majanduskriisi mõju metsasektorile.
Värske raporti järgi jätkub maailma metsade hävimine senises tempos, ligi 7-8 mln ha aastas, põhjustatuna eelkõige maakasutuse muutmisest põllumaa kasuks. Prognoosid ei näe selle trendi muutust ka lähikümnendil.
Majanduslangusest rääkides aga tõdeti juba palju kuuldut. Ehitusturu langus vähendas saematerjali tarbimist, muu majanduslangus on vähendanud ka paberitoodete tarbimist. Negatiivselt on sellest mõjutatud kõikide maade metsasektorid. Finantskriis on mõjutanud ka investeeringuid.
EUSTAFORi kiire küsitlus oma liikmete seas andis tulemuseks, et tänavu eeldatakse tulude vähenemist vähemalt 30%, suurema osa investeeringuplaanide edasilükkamist ja personalikulude lõikamist kuni 20%.
FAO eksperdid on hinnanud, et vähenenud on ka ühiskonna valmisolek maksta keskkonnateenuste eest. Kauakestev majanduskriis võib tunduvalt kahjustada nn rohelise majandusmudeli rakendamist arenenud riikides ja panna nii mõnegi valitsuse kriitiliselt ümber hindama tänaseid kliimakokkuleppeid.
Probleeme võib tekkida ka metsade kaitse ja uuendamise rahastamisega arengumaades, vaatamata sellele, et tegu on kõige kuluefektiivsema kliimameetmega üldse. Arenenud riigid lihtsalt ei taha praeguses olukorras enam arenguprojekte finantseerida.
Eksperdid näevad ohtu ka säästvale metsamajandusele - kokkukuivavad metsatulud vähendavad võimalusi metsandusse investeerida ja õhutavad varimajandust.
Pole Naturaga rahul
25.-26. märtsil korraldab EK keskkonnadirektoraat töökonverentsi rohelisest infrastruktuurist, sh Natura võrgustikust. Taustadokumentidest võib lugeda, et korraldajad hindavad praegust rohevõrgustikku liialt fragmenteerituks ning soovivad selle piisavust hinnata kliimamuutuste ja keskkonnateenuste, sh rekreatsiooni, kasvava tarbimise vaatevinklist. Kas alguspauk mõnele uuele keskkonnakaitse-initsiatiivile? Metsameestel tasuks igal juhul silmad lahti hoida.
Märtsi viimasel päeval koguneb esimest korda alalise metsanduskomitee töögrupp roheliste riigihangete teemal. Ülesandeks on välja töötada soovitused riigihangetele puidu ja puidutoodete ostmiseks.
Hinnanguliselt ostavad kesk- ja omavalitsused kokku kuni kolmandiku puidutoodetest. Samas on puidu kasutamine avalikes hoonetes siiski veel väga tagasihoidlik. Üheks põhjuseks on siin peetud ametnike väheseid teadmisi hangete korraldamisel. Seda puudujääki püüab töörühm nüüd täita. Potentsiaal on suur, kui samu nõudeid laiendada tulevikus kõigile projektidele, mis saavad avaliku sektori kaasfinantseerimise.