E-demokraatia kingib tuntuse ja paremad juhid
Arenenud e-riigina meid juba teatakse ning on aeg astuda samm edasi. Uuendusliku
e-demokraatia mudeli muutused puudutavad Eesti mastaabis Riigikogu, valitsust, valijamehi ning kõiki ülejäänud vabariigi kodanikke. Kuidas?
Hääleõiguslikud kodanikud valivad 5-7 aastaks esinduskogu, mis koosneks umbes 1300 autoriteetsest valijamehest
(1 valijamees 1000 kodaniku kohta). Valijamehe kandidatuuri saab üles seada vaid siis, kui tal on ette näidata teatud hulk kodanike allkirju.
Büroo kodukohas
Esinduskogu valib omakorda Riigikogu, kus oleks ruumi 130 liikmele (1 liige 10 000 kodaniku kohta). Enne seda peavad Riigikokku pürgijad end Internetis kogu rahvale tutvustama - panema kirja oma väärtushinnangud, maailmavaate ja tegevuskava. Kogu selle teksti maht ei tohiks ületada 100 lehekülge ning kandidaadid peavad oma programmi ja tõekspidamisi ka vahetute väitluste ja ülesastumistega kaitsma.
E-demokraatia valimised on eranditult isikuvalimised, erakonna esinumbri tuntuse arvel häälte kogumine peab olema välistatud.
Samas aitab erakond oma liikmetel esinemiseks, väitlemiseks ja valitsemiseks valmistuda. Oma olemuselt on erakond mittetulundusühing, mis saab riigieelarvest toetust vastavalt Riigikokku valitud liikmete arvule.
Muutuma peab ka Riigikogu töökorraldus. Igale liikmele luuakse tema kodukohas kaasaegsete ID-lahendustega büroo. Näiteks kohaloleku kontroll toimub ID-kaardi abil või veebikaamerat kasutades, ka hääletada saab ID-kaardiga vastava arvutilehekülje vahendusel.
Üldreeglina peaks 3/4 tööajast kuluma rahvaga suhtlemiseks ja tööks kodukoha büroos, ülejäänud aeg reaalseteks kokkusaamisteks oma Riigikogu-kolleegidega, et eelnevalt läbi arutatud küsimusi hääletada või komisjonides tööd teha.
Täiskogu hääletused võivad tänu sülearvutitele ja WiFile toimuda mis tahes suurema saaliga kultuurikeskuses üle kogu Eesti, kas või vabas õhus suurel platsil, kus jaanituld ja teisi vallapidusid peetakse.
Riigikogu liikmete senine tööleping peatatakse ja riik säilitab neile parlamendis istumise ajaks viimase kolme aasta jooksul teenitud ning sotsiaalmaksuga maksustatud keskmise palga.
Riigikogu liikme staatuspalk ja lisahüvitised tuleb kaotada, ning need, kes on seni ettevõtluse dividendidest elanud, jäävad hoopis ilma palgata.
Otsuste vahetu mõju
Millist kasu e-demokraatia endaga kaasa tooks? Riigikogu liikmed ei käitu enam vastavalt erakonna juhatuse juhtnööridele nagu üks mees.
Tekivad eeldused väitlusteks ja nn teerulli-praktika otsustamisel väheneb. Riigikokku satub rohkem haritud ja ühiskonna asjades kogenud inimesi.
Kahaneb ka vajadus sponsorite ja mainekujundajate järele ning saadikud pole enam seotud kampaania rahastajatega.
Erakond ei pea tegelema oma liikmete sisemise konkurentsiga ega erakonnale populaarsuse saavutamisega, vaid saab pühenduda riigi poliitika sisulisele kujundamisele.
E-demokraatia süsteem säästab raha ja on efektiivne. Iga otsuse puhul pole vaja mõõta populaarsusreitingut, mida meedia omakorda võimendab.
Nii saab kergemini langetada ebapopulaarseid otsuseid, mis pikemas perspektiivis siiski kasu tooksid.
Riigikogulane säilitab sideme oma valijate ja kodukohaga, võim ei võõrandu rahvast ega reaalsest elust.
Kuna töö leiab aset eri paikades üle Eesti, tajuvad saadikud langetatud otsuste mõju vahetult. Võimu senine Tallinna-kesksus asendub Eesti-kesksusega.
Nagu erakonnakesksel demokraatial, nii on ka uuenduslikul e-demokraatial puudusi.
Aga nende väljatoomise usaldan senise süsteemi muutmise tõttu moraalset ja rahalist kahju kannatavate erakondade, populaarsuse kogumisele pühendunud inimeste, mõju kaotava massimeedia, püksirihma pingutavate reklaamiagentuuride ja mainegurude hoolde.