Analüüsist selgub, et Eesti ja teised Euroopa Liidu uued liikmesriigid jäävad vanadest olijatest demokraatia osas maha ... poliitilise apaatsuse ja poliitilise kultuuri puudumise tõttu.

Poliitiliselt passiivne

Ning et Eesti asub samas reas selliste riikidega nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, India ja Taiwan! Ja et ainult kaks riiki ELi uute liikmete hulgas – Sloveenia ja Tšehhi – on täieliku demokraatiaga riigid.

Ma kirjutan ühe rahvusvahelise majandusajakirja Ida-Euroopa korrespondendile ja uurin tema käest, mida ta arvab.

“Oh, ma ei võtaks seda indeksit väga tõsiselt,” kirjutab ta vastu. “Ma pole sellest analüüsist, mille Economisti teabekeskus tegi, varem kuulnudki. Kuid sellegipoolest olen kindel, et Eesti peaks rohkem tegelema e-valitsusega, rohujuure tasandil poliitilise osalemisega, läbipaistvusega ja muude selliste asjadega.”

“Eesti tundub väga edumeelne,” jätkab ta, “kuid seda ainult võrreldes selliste kohtadega nagu Läti. Eesti peaks püüdma olla rohkem Soome ja Rootsi moodi.”

Leian, et Läti asub selles nimekirjas Eestist kümme kohta tagapool. Teisel pool selliseid riike nagu Botswana, Iisrael ja Brasiilia! Samas asuvad Rootsi ja Soome nimekirja eesotsas...

Ilmselt ei peaks me tõesti nokkima üksikute riikide ja nende asukohtade pärast selles pingereas, kuid ma arvan, et demokraatiaindeksis on ikkagi terake tõtt. Just selles osas, et Eestis kipub olema poliitiliselt passiivne rahvas.

Viimastel parlamendivalimistel käis valimas ainult 61 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Mis on ülejäänute vabandus? Apaatsusest üle saamiseks pakkusid ju “Minu Eesti” mõttetalgudki hea võimaluse.

“Kõik inimesed, kes tunnetavad end kodanikuna, oleksid pidanud osa võtma. Küsimus on selles, miks rohkem inimesi mõttetalgute võimalusest kinni ei haaranud?” arutleb Anneli Ohvril “Minu Eesti” talgutoimkonnast.

Septembri keskel tähistasime ÜRO liikmesriigina demokraatiapäeva. Kuid ka praegu, enne kohalike omavalitsuste valimisi, on päevakohane laenutada maailmahariduse portaalist demokraatiafilme ja arutleda, kas näiteks ... jumal on demokraat? Mis teie arvate?

Igatahes küsib nii üks Taani ajakirjanik, kes sõidab filmi “Verised karikatuurid” tehes islami maades ringi.

Ta uurib, miks kutsusid Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud karikatuurid Muhamedist esile nii suuri rahvarahutusi, kus sai surma üle saja inimese, ja miks vallandati selle ajalehe toimetaja?

Valimiste õppetunnid

Veel võiksime demokraatia päevaga seoses küsida, kas võib ehk diktaator olla oma riigile parim valik, nagu arvavad Pakistani haritud noored filmis “Õhtusöök presidendiga”.

Ning küsime sedagi, kas valimised viivad paratamatult manipuleerimiseni, kui näeme, mismoodi kolmandas klassis käivad Hiina lapsed õpivad demokraatiat Hiina filmis “Valige mind!”

Neid ja paljusid teisi demokraatiateemalisi filme saab Maailmakooli portaalist (www.maailmakool.ee) tasuta laenutada, osa neist on saadaval ka ETV koduleheküljel.

Marje Aksli teeb koostööd humanitaarabi ja arengukoostööga tegeleva MTÜga Mondo.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid