Uss ja Vabadussõda ehk Keelevaist ei eksi
Millest selline järjekindel vastuseis teaduspärasele keelekasutusele? Kas rahvas on rumal ja harimatu? Võib-olla on asi hoopis selles, et rahva keelevaist on sageli õigem ja täpsem kui teadlaste raamatutarkus.
Legendaarne loodusemees Juhan Lepasaar kirjeldab oma raamatus “Laaneteedel” ühe vana metsavahi Pärdi nördimust selle üle, et teadlased on rabakana ümber ristinud rabapüüks, ehkki see lind selgesti kaagutab, mitte ei vilista.
“Tähendab, teadusemehed on kurdiks jäänud!” pahandas Pärt ja tõi kohe järgmiseks näiteks ussi ja mao küsimuse. “Ütle, mis uss on vihmauss? See pole ju mingi uss, see on hääletu vihmalõõrikas. /.../ Päris uss ehk rästik susiseb, teeb “uss”. Ta pole ka mingi madu, nagu nad jälle nimetavad. Maod elavad lõunamaal, on mitu meetrit pikad ja munevad ega poegi nagu meie rästik-uss.”