Veritasu kehtib Albaania külades tänini
Sedavõrd suur mõju on selle mägise maakese (Eestist oluliselt väiksem) sotsialistlikul minevikul. Diktaator Hoxha ligi poolesajandi pikkuse militaarse groteski ajal jõudis ju suureks sirguda lausa kaks põlvkonda. Pole siis ime, et maavaradest üsna rikas kant ikka jalgu alla ei saa.
Omal ajal ametlikult ateistlikuks riigiks kuulutatud Albaania kontrollis oma alamate jumalakartmatust üsna karmil moel. Väikesele lapsele näidati paberil kujutatud ristimärki ja küsiti mis see on. Ateistliku koduse kasvatuse tulemusel pidanuks ta õlgu kehitama või ütlema: ma ei tea. Kui ta aga vastas — rist, siis oli tema vanematel reaalne seitsmeks aastaks kinni minna. Sedalaadi kurioosumeid täis lähiajalugu ongi praegusel elul piduriks peal.
20 aastat vanade mersude vuramist vaatavad pealt ümberkaudsed kaljused mäed. Albaanlased, kunagiste illüürlaste järglased, nimetavad end ise kotkarahvaks, lipulgi punasel taustal kahepäine lind. Veritasu on külades siiani reaalne, seega minevikku jätub. Tulevik on iseasi.
Rahvusõhtu:
Albaania: