Johannes Valk: maa majandaja sipleb kahe ministeeriumi võrgus

„Juhin järjekordselt tähelepanu, et saades rohkem kui kaks korda väiksemaid otsetoetusi meist olulisemalt soodsamates looduslikes tingimustes viljelevatest Lääne-Euroopa põllumeestest, jääme igal aastal ilma ca 200 miljonist eurost,“ kirjutab agraarökonomist Johannes Valk.

Meie põllumehed oleksid õigustatud neid vahendeid saama, aga ei saa. Sestap on meie ja Lääne-Euroopa põllumeeste konkurentsitingimused ebavõrdsed.

Jah, kasutades massiefekti on meil võimalik konkurentsitingimusi parandada peamiselt väiksemate põllumajandusettevõtete likvideerimise ja sellega kaasneva maa tühjenemise arvelt.

Maal, kui põhilisel tootmisvahendil, baseeruv põllu-, metsa- ja jahimajandus, ehk maamajandus, on jätkuvalt kahe ministeeriumi halduses. Neist ühe ülesanne on pigem hoidmine ja kaitsmine. Viimast tehakse maaomaniku rahakoti arvel, tema põhiseaduslikke õigusi rikkudes, ilma saamatajäävat tulu koheselt ja piisavas ulatuses kompenseerimata. Siit tuleb maaomanikele täiendav vahendite kaotus, mis halvendab nende konkurentsitingimusi veelgi.

Kogu maamajandus tuleks viia ühe ministeeriumi alluvusse, lõpetades sellega sotsialismiaegse juhtimismalli järgimise. Selliselt nagu toimub see näiteks Soomes. Maa majandaja ei pea siplema kahe erineva ministeeriumi võrgus.

Tuletan meelde, et Rahvakogus on võimalik teha ettepanekuid vaid jaanuari lõpuni.