Haldusreform: valdade liitmise asemel koostöö
Reformijatel on toeks mõjuv argument: näete, Soome plaanib resoluutset reform! Seega tuleb seda meilgi teha.
Seda kuuldes meenub mulle Oskar Lutsu "Suvi". Nimelt oli kellamees Lible vahepealsete aastatega, mil Toots Venemaal mõisavalitsejaks oli, naise võtnud ja papakski saanud. "Sest mina olen nagu ahv, teen kõik teistele järgi," naljatas kodumaale naasnud Tootsile kohalikke uudiseid pajatav Lible.
Soomes lähtutakse aja jooksul välja kujunenud teeninduspiirkondadest. Aga meil? Eesti praktikat arvestades võib karta, et ülevalt poolt läbi viidav reform lähtub vaid maakaartist, nii nagu omal ajal ka USA lääneosariikide piirid maakaardil joonlauaga paika pandi.
Olen kuulnud mitmeid ettepanekuid liita 5-6 valda üheks hiidvallaks. Samas puuduks uuel ääremaal siis nii mõnelgi juhul tulevase keskusega normaale bussiühendus. Ärile rajatud ühistransport on meie maakohtades aja jooksul kohati pea lausa olematuks mandunud. Mida läheks aga maksma normaalse bussiühenduse taasloomine?
Teiseks, hiigelvallas hajuks otsustusõigus. See kaugeneks kohalikust rahvast. Kujutlegem, et kuhugi plaanitakse rajade näiteks jäätmete ümbertöötlust, prügimäge, karjääri või muud taolist. Kohalikud oleksid sellele vastu. Aga kui vald oleks 1000 ruutkilomeetriline? Nii paari-kolmekümne kilomeetri taga elavad sama valla elanikud see eriti ei häiriks. Pigem rõõmustaks neid suurvalla ühiskatlasse laekuv lisaraha, sest midagi pudeneks sealt neilegi. Ja nii hääletaksidki nad poolt ning vähemusest sõidetaks lihtsalt teerulliga üle. Just nagu meie Riigikoguski heaks kombeks on.
Väike vald on vaene ja elab peost suhu, sest raha kõigeks lihtsalt ei piisa. Praegustel omavalitsustel on liig palju ülesandeid ning samas liialt vähe raha. Teeme suurvallad? Aga mida see annaks? Mitu vaest kokku panduna ei too veel rikkust majja. Ega ainuüksi suures pajas keetmisest leem rammusamaks ei muutu. Hoopis lisaraha ning vahendeid oleks valdadele vaja! Suurvald võib ehk raha oma keskuse arendamiseks kokku koondadagi, aga seda ääremaadelt ära võtmise hinnaga. Kokkuhoid halduskukudelt? Aga sedagi ääremaade arvelt - võim läheks rahvast kaugemale ja muutuks ääremaadele kättesaamatuks.
Et põhjanaabrite juures on haldusüksused suuremad? Nagu öeldud, meie maakohtade ühistransport on juba pea olematuks kuivanud. Kel oma autot pole, see polegi tänapäeval maal enam inimene. Samas aga meie maainimese sissetulekud ning bensiinihind – see on hoopis midagi muud kui Soomes. Seega ei saa me soomlasi lihtsalt kopeerida, tingimused ning võimalused on meil ja neil liialt erinevad. Meie vallad on armetult vaesed, kas või spetsialistide palkamiseks või näiteks sotsiaaltööks inva-mikrobussi soetamiseks.
Mina näen lahendusi mitte valdade kokkuliitmises, vaid pigem koostöös. 2-3 naabervalda muretsevad vajaliku tehnika kamba peale, ühiseks kasutamiseks. Miks mitte palgata ka mõned erialaspetsialistid kamba peale? Nii saaks väiksem valdki vajalikku tehnikat või spetsialisti teenust ning viimased oleksid siis ka piisava tööpõlluga varustatud. Neil ei oleks tarvidust tööpuudust tunda.
Kohalike asjade otsustusõigus oleks ikkagi kohapeal, kohaliku volikogu otsustada. Kellestki ei sõidetaks teerulliga üle. Asi meenutaks veidike sõjaeelse küla masinaühistut. Ühised asjad otsustatakse ja tehakse ühiselt, kuid oma pere (antud juhul valla) asju otsustab igaüks ikkagi iseseisvalt.
Aga kui poliitikud hakkavad ülevalt poolt maakaardile joonlauaga jooni vedama, siis kukuks sellest pigem välja midagi Stalini-aegse sundkollektiviseerimise taolist ja bürokraatlikult ajuvaba. Heast ideest saab farss.
