Urve Tiidus: Kriis ja säästud: kõik muutub
Siinkohal meenub lugu mehest, kes usinasti panka raha kogus, lootes hoiuseintressidega endale kena pensionipõlve kindlustada. Kui pensionilemineku päev kätte jõudis, selgus aga, et kopsakaks kasvanud säästuga teenib omanik vaid mõne sajandiku hoiuseintressi aastas juurde. Ajad olid vahepeal muutunud.
Igatahes kasvasid Eestis eraisikute ja ettevõtete pangakontod viimase aasta jooksul miljardi euro võrra. Selle aasta alguses on pangandusstrateegid teatanud, et kontodel seisev raha ei kasva. Hoiuste intressimäärad lähenevad nullile ning inflatsioon sööb sedagi, mis tallele pandud.
Praegune seis tuletab meelde aega, kui kulla ja hõbeda omanikud viisid oma mündikotikesed kullassepa juurde hoiule ja selle eest peale maksid, et vara säiliks. Väidetavalt makstakse mõnes USA ja Šveitsi pangas praegugi negatiivset intressi, ehk maakeeli: hoiad raha pangas, aga tasud selle turvamise eest.
Mis annab meelerahu?
Inimesed on aegade jooksul omandanud oskuse mustadeks päevadeks midagi kõrvale panna. Kas kujundasid sellist ettenägelikkust loodusõnnetused, läbikukkunud jahiretked või laastavad sõjad, pole enam oluline.
Selleks et säästud annaksid meelerahu ja kogutud rahaports ka pisut “rasva” koguks, on vaja mitme soodsa asjaolu kokkusattumist. Neil aegadel, kui nõudlus laenuraha järele kasvab, teenib pank hoiused laenuringlusse lastes intresse (pannes enne osa teie raha muidugi reservi) ja jagab saadud tulu raha omanikuga.
Kui laenuraha järele nõudlust pole, soovitavad eksperdid vaba raha paigutada aktsiatesse, võlakirjadesse, viimasel ajal ka investeerimishoiustesse.
Hea nõu küll, kuid üks Soome juhtiv päevaleht maalis hiljaaegu raha paigutamisest meelerahu segava pildi.
Nimelt räägib leht aktsiaportfelli haldamise eest makstavatest liiga suurtest kuludest, tuues näiteks, et igal aastal makstakse aktsiatehingute vahendamise eest Soomes 800 miljonit eurot.
Samas olevat loo autori Pekka Seppäneni meelest portfelli haldamine ja investeerimisotsuste tegemine võrreldav lotonumbrite valimisega ja lotokupongi hoidmisega. Selle eest ju keegi ei maksa peale. Seppänen leiab, et investeerimisprotsessis hakkab mängima peale pragmatismi ka edevus ja vajadus kuuluda sotsiaalsesse ringi, milleks vaba raha annab võimaluse.
Noored oskavad analüüsida
Siinkohal väärib mainimist üks 15aastaste koolilastega tehtud eksperiment riigis, kus investeerimine aktsiatesse on väga pika ajalooga. Noortele anti kasvatamiseks väike summa raha ja mõne aja pärast võrreldi tulemusi professionaalsete halduritega. Noored olid edukamad.
