Kas taas avaliku vale kaudu võimule?

"Kohalikes omavalitsustes on kümneid inimesi, kes on pääsenud avalikku raha jaotama ja muid tähtsaid otsuseid langetama pettusega. Valetamine on nende puhul esimene ja möödapääsmatu samm teel võimule," kirjutab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev.

"Seaduse järgi tohib kohalikku volikogusse kandideerida iga hääleõiguslik Eesti kodanik ja Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. See nõue ongi põhjus, miks poliitikuid, kes tahavad hääli koguda omavalitsuses, kus nad tegelikult ei ela, oma elukoha kohta riigile valeandmeid esitavad," jätkab ta oma arvamuslugu ERRi uudisteportaalis. "Et aga praktikas on vahelejäämise tõenäosus väike, on sügisel toimuvate kohalike valimiste eel taas oodata poliitikute rännet. Juba tuleb signaale, et nii mitmedki erakonnad, kel mõnes linnas või vallas piisavalt palju tugevaid kandidaate pole, kavatsevad komandeerida sinna abiväge.

Võib-olla on Eesti väiksuse, inimeste mobiilsuse ja omavalitsuste sisuliste piiride hajumise puhul mõistlik hoopis loobuda kandidaatide püsiva elukoha nõudest? Tõhus kontroll selle üle pole osutunud võimalikuks ning nõukogudeaegse passirežiimi taastamist me ka ilmselt ei soovi.

Lõppude lõpuks on ju ikkagi kõik kohaliku valija otsustada. Kui kandidaat on usaldusväärne ja kohalikel inimestel on usku tema võimetesse saata linna või valla elu edendamisel korda suuri tegusid, siis tulevad talle hääled sõltumata sellest, kus asub tema magamisase," lõpetab Gamzejev.