REPLIIK: Linnastumist pidurdaks omaaegsete asundusküladega sarnaselt loodavad ökokülad

Minu arvates saaks Eestimaa linnastumist ning maa tühjenemist nii linnadesse kui ka välismaale pidurdada maaelu kaasajastamisega.

Maaelu arendamise vahendite kaasabil peaksid omavalitsused rajama oma territooriumitele ökokülasid. Näiteid leiame minevikust, kus põlluharimine oli praegusest loodussõbralikum. II maailmasõja eel rajati asunduskülad, nüüd võiksid järgneda ökokülad, kus põhitegevuseks kaasajal loomulikult ei kujuneks põllumajandus.

Ökomaja ökokülas - see on kaasaja tehnika viimase sõna järgi projekteeritud ja loodusesse sobitatud hajakülaeramu, mis sobiks perekonnale, kelle töö võib olla maal, linnas või isegi välismaal. Selle maja ümbruses peaks olema küllalt ruumi lastele mängumaaks, täiskasvanutele peenra- ja spordi-, lemmikloomadele vabaduse maaks.

Nende ökomajade ja kruntide pakkumisel huvilistele võiks aluseks võtta president Konstantin Pätsi ajal asundustalude rajamise põhimõtteid, st maja antakse omavalitsuse poolt lepingu alusel 50 aastaks järk–järgulise väljaostmise võimalusega, erandjuhtudel, nagu tegutseti tollal, riiklike teenete eest presidendi poolt ka kingiks. Vahendid loodusliku elukeskkonna loomiseks võiksid olla mitmesugused.

Tundub, et Eestimaa tühjenemise vältimiseks ei ole ka ükski riigipoolne panus liiast. Me peame teadma, et elu ei saa väärtustada ainult linnaruumis. Tugevat abi on vaja kogu maa taaselustamiseks, soodsate võimaluste loomiseks tervete laste kasvamiseks.