Hingedeaeg – olgu see katoliku kiriku päev või vanade eestlaste kuu – on mulle tähtis, sest esimest korda tulin Eestisse, täpsemalt Tallinna, just novembris 1997.

See aeg tundus väga õige, kuna oma eesti eellastest teadsin ma vähe, kuid hingedeaja kohta lugenud, tekkis mul ettekujutus, et tunnetada ma neid võin.

Ometi ei sattunud kõigepealt mu silma alla ühtki talupojast esivanemat, vaid nende katoliiklastest kolonistide kirikud ja majad, kes siin võimutsesid aastast 1219, kui taanlased Lindanisa vallutasid, kuni usupuhastuseni XVI sajandil.

Paganad ja kristlased

Läänemere ristisõdade eesmärk oli eestlased tahes-tahtmata kristlasteks muuta. Kuid ristiusk ei olnud siin teretulnud – päriselanikud olid oma pühade hiite ja ohvrikividega täiesti rahul.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega