Liia Sooäär hoiab põlist maatõugu
“Peame hoidma ja säilitama oma põlist maatõugu,” innustab parima maakarjakasvataja tiitli pälvinud Liia Sooäär Saaremaalt, et väljasuremisohus maakari Eestis edasi kestaks.
“Armastan maakarja seetõttu, et see on Eesti põlistõug ja neid loomi on nii vähe järele jäänud. Seepärast tulebki tõugu säilitada, aretada ja propageerida ning leida uusi huvilisi,” innustab Uustla talu perenaine Liia Sooäär, kes on fanaatiline maakarjakasvataja. Need beežid maatõugu lehmad on teda köitnud juba 25 aastat. Paljude meelest on Liia Sooäärel Eesti ilusaim maatõugu kari.
Mitmeski suurtootja karjas peetakse teiste seas ka paari maatõugu lehma, Uustla talul on üksnes maakari ja seetõttu saab ka ehedat maakarja piima. Suviti tehakse Uustla talu piimast mahejäätist, samuti ostavad külainimesed piima kohapealt.
Peab maakarja aastakümneid
Oleme Lääne-Saare vallas Meedla külas, kus Uustla talu maadel askeldab maakari. “Karjaaretuses ei tee aastaga midagi, see on sajandipikkune töö, veerand sajandit on minu panus selles,” ütleb talu perenaine Liia Sooäär. Liia kodutalu taastati 1990. aastal. Kasvanud oli ta kaheksanda lapsena peres, kus talu pidas ema üksinda. Isa oli 1944. a põgenenud, püüdes peret küüditamisest päästa ja jõudes lõpuks Austraaliasse. Ema ja isa ettevõtlikkus ning vaprus ongi Liiat innustanud elus edasi pürgima ja hakkama saama.
“Minu esimene valik oli, et hakkan mahedaks. Algul olid mul hobused, kanad, sead, lambad ja lehmad,” meenutab Sooäär. Siis aga jõudis kohalikku taluliitu info, et otsitakse inimesi, kes oleks nõus maakarja kasvatama.
Nii saigi Liiast Maakarja Kasvatajate Seltsi taastaja Ain-Ilmar Leesmenti innustusel maatõugu lehmade pidaja. Esimesed kaks maakarja mullikat ostis ta 1990. aastal Pärivere sovhoosist ja sestpeale päästeti tapamajja minekust 15 maaveist.
Nüüdseks on Uustla talust 25 aasta järjepideva aretusega välja kujunenud 25pealine eliittõufarm, tõuaretusse on suunatud 27 pullikut ja 38 lehmikut.
Perenaine peab oma missiooniks Eesti põlise maakarja eest hoolitsemist ja selle tõu säilitamist.
“Eesti maatõug on ainulaadne, vaieldamatud tõutunnused on helebeež värvus, nudisus, kõrge rasva- ja valgusisaldusega piim. See on meie oma aretatud tõug, me ei tohi lasta maakarjal känguda,” rõhutab Sooäär.
Loomi peetakse mahetingimustes, järjekindel tõuaretus, õige söödaratsioon ja perenaise hool oma karja üle on tõstnud maatõugu lehmade piimaandi, nii lüpsavad selle karja lehmad keskmiselt kuni 6000 kg aastas lehma kohta. Liia Sooääre loomad on kümnel korral võitnud saarte vissi tiitli.
“Mul on piiriks 21 maatõugu lehma, lisaks karjatäiendus ja muidugi tõupull, sest talumaa seab karja suurusele piirid. Nii et ülejäänud loomad lähevad tõumüüki ja need ostetakse alati ära,” teatab Sooäär.
Plaanib juustutootmist
Mahekarja piim on Sooääre hinnangul väga toitainerikas, sobides suurepäraselt nii jäätiseks, võiks kui juustuks. Nõnda ongi perenaine pikalt kaalunud mõtet hakata ise kodus juustu, kohupiima ja mahevõid valmistama. Tootmisruumi ehitus käib.
“Suvel katsetasin juustu ja või valmistamist, sellest jääb järele lõss, mis läheb jogurtiks, lisaks võib saada ka kohupiima,” teatab Liia Sooäär. Oma pere tarbeks on siin juba juustu valmistatud, müüa saab talutooteid alles siis, kui valmib nõuetele vastav tunnustatud tootmisruum.
Nüüdseks on Liia Sooäär oma karja üle andnud poeg Siimule, kes tegutseb OÜs Saare Maakari. Ise on ta asutanud uue firma OÜ Uustla Ökotalu, et hakata oma kodus tegema nii juustu kui võid.
“Maakarja peab nüüd noorperemees, mina tegelen praegu tootearendusega, katsetan juustu ja või tootmist,” avab perenaine tulevikuplaane. Kuna piimatoodang ei ole suur, umbes sada tonni aastas, soovib perenaine avada n-ö väiketöötlemise, et pakkuda ümberkaudsetele külainimestele omatoodetud juustu ja võid.
Tänavu pälvis Uustla ökotalu perenaine Liia Sooäär Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi (EK Seltsi) kõrgeima tiitli – hõbekarika.
Järjekindla tõuaretuse tulemusel on Uustla talus ka Eesti kõige kaunim maakari. Liia Sooääre lehm Ürdi jõudis Eesti Posti postmargile, tähistamaks sadat aastat Eesti maatõugu veiste tõuraamatu loomisest.'
Maakarja aretus on Liia Sooääre elutöö, kuna ta on kahekümne viie aasta jooksul järjepidevalt ja suure pühendumusega aretanud ning säilitanud Eesti põlist maatõugu veist. Iseloomustaksin Liiat kui tulihingelist maakarjakasvatajat, kellel on järjekindla tõuaretuse tulemusel ka Eesti kõige kaunim maakari.
Liia Sooäär kuulutati eelmise aasta tulemuste põhjal parimaks maakarja aretajaks, selle eest sai ta Maakarja Kasvatajate Seltsilt hõbedase rändkarika. Ülenurme näitusel sai Sooäär Eesti Tõuloomakasvatuse Liidult tänukarika. Uustla talu perenaise tegevus maakarja hoidmisel ja aretamisel on olnud igati silmapaistev, ka tänavusel talukonkursil märgiti tema tegevus ära.
