25.05.2016
25.05.2016, 06:00
Kliimamuutused ei tunne riigipiire
Kui ma esimest korda Armeenias kauni Sevani järve äärses koolis keskkonnahoidlikkusest rääkimas käisin, olin pehmelt öeldes jahmunud: kooli aknad olid kiledega kinni teibitud, sest muidu puhuks tuul läbi, WC oli sellises olukorras, et uksest ei julge kaugemale astuda, loodusteaduste õpetajatel oli kasutamiseks vaid üks 30 aastat vana mikroskoop. Kehvad tingimused ei seganud aga õpetajaid särasilmil arutamast, milliseid loodushariduse ja taaskasutamisega seotud tegevusi tahaksid nad lastele õpetada — kui kasvõi paberi, liimi ja värvide kulu kaetaks.

Koolitüdrukud Eesti külalisi tervitamas
FOTO:
Tegelikult on keskkonnaharidust võimalik huvitavalt õpetada ka väikse raha eest, sest pole paika, kuhu ei saaks teha õpperetke. Nii ongi Peipsi Koostöö Keskus teinud õpetajatele koolitusi võimalikest iseseisvatest ja grupitöödest kohaliku veekogu ääres, pargis ja mujal looduses. Lisaks oleme aidanud koolil välja töötada õuesõppeprogramme ja töölehti ning ostnud väikevahendeid nagu mikroskoobid, luubid, binokkel, veeanalüüside komplekt.
Moldovas, Gruusias, Armeenias saadud kogemused näitasid, et sealkandis puudub tava õpetada lapsi värskes õhus väljaspool klassiruumi. Et seda ärgitada ja keskkonnaharidust edendada, korraldasime Armeenias ideede konkursi, mille võitjaid said oma väikeprojekte ka ellu viia. Nii tehti kooli juurde kompostimisala ja rajati köögiviljapeenrad, käsitöötunnis meisterdati taaskasutusmaterjalidest istumisaluseid ja riiuleid, vanadest autokummidest valmisid kooli aeda lillepotid. Ühe koolilapse isa tutvustas lausa, kuidas ta meisterdas vanadest plastpudelitest kasvuhoone. Kokkuvõttes õpiti ettevõtmise tulemusena pisikesi eeskujulikke samme astuma, et taaskasutades ümbritsevast keskkonnast rohkem hoolida.
Miks ikkagi saata Eesti eksperte nii kaugele ja õpetajaid Kaukaasiast siia koolitama tuua? Sellepärast, et nii haridus kui ka puhas ja jätkusuutlik keskkond on inimarengu seisukohalt nii oluline. ÜRO kliimamuutuste töörühm on pakkunud, et 2050. aastaks on üle 200 miljoni inimese sunnitud oma elukoha jätma kliimamuutuse tõttu — põuad, üleujutused, merepinna tõus ei võimalda enam oma kodus elada ja põldu harida. Õhk, vesi, mered ja elusloodus ei tunne riigipiire. See, kui keskkonnateadlikud on Euroopa Liidu või naaberriikide kodanikud, mõjutab ka meid.
Sel aastal algatab Peipsi Koostöö Keskus maailmahariduse teemal mitmeid tegevusi. Peipsi koolides võetakse fookusesse kliimamuutuse ja kliimapagulaste teema, mis on käimasoleval kümnendil hüppeliselt kasvav trend. Maailmaharidus ongi maailmamuutmise üks viis, tutvustades globaalteemasid õpilastele ja täiskasvanutele nii Eestis kui ka arenguriikides.
Vaata lisa SIIT.
Soovitame Sulle
Sisuturundus