22.09.2016, 00:00
TUTTAV TUNNE: Kas otsime uut jumalust?
Meid lausa sunnitakse demokraatia nimel olema rahulolematud nii riigi, valitsuse kui presidendiga; aga ka eraelus, abielus, pereelus, siinpoolsuses üldse. Paradoks?
FOTO:
Jumalausku pole, aga president olgu jumala asemik maa peal – suur tasakaalustaja, kõva käega juht, samas sõnakuulelik kui … kirik riigile. Maailm läheb üha keerulisemaks, aga inimeste mõtlemisoskus ei jõua sellega kaasa minna. Me muutume rumalamaks, ei suuda valida. Nii ei saa demokraatlikult maailma ja oma maa suuremaid probleeme lahendada. Mõiste “dedemokratiseerimine” seda üldjoontes tähendabki, et progress pole taeva kingitus. Euroopasse ilmus sõna kümmekond aastat tagasi. Oodatakse messiast, suurt juhti, kes päästaks. Mille käest? Eks oma rikutuse käest, kui filosoofilisemalt arutleda.