Puurikana muneb nagu masin, õrrekana on märksa loomingulisem

Suure tõenäosusega on iga eestimaalase tänavusel jõululaual ka mõni munaroog, sest siinsed inimesed on viimastel aastatel hakanud senisest kõvasti rohkem mune sööma.

Kohalike munade hind ületab piiritaguste hinna küll umbes neljandiku võrra, kuid konjunktuuriinstituudi andmetel on mõlemad aasta algusega võrreldes pigem odavnenud. Säärase suundumuse põhjuseks loetakse importmunade pealetungi. Muna kvaliteedi seisukohast pole põhimõttelist vahet, kas see on munetud Eesti või Leedu kanalas, argument kohalike munade eelistamiseks võiks olla vaid see, et need on eeldatavalt värskemad. Eestis on esindatud kõik munakanade pidamise vormid – suurematel tööstuslikel tootjatel on puurikanad, lisaks eristatakse pidamisvormi põhjal veel õrrekanu, vabapidamisel kanu ja mahetingimustel peetavaid kanu. Nende kõigi pidamisvormide kohta on kehtestatud ka erinevad rahvusvahelised nõuded ja regulatsioonid. Laias laastus kestab aktiivne munemisperiood ühe aasta, munakana keskmise eluea pikkuseks on maksimaalselt poolteist aastat. Kanad munevad munemiskabiinides, kust munad veerevad transportöörlindile ja sealt edasi munade sorteerimise ruumi. Mõned munad, mida kana ei tahtnud millegipärast õiges kohas muneda, tuleb kanala nurkadest käsitsi kokku korjata. Sellest ja muudestki asjaoludest tulenevalt on vabapidamisel kanadega majandamine kulukam ja ka muna omahind tuleb 10–20 protsenti kõrgem puurikanalates toodetud munadest.