Märtsi loetakse kevadkuuks – seda just seepärast, et astronoomiline kevade algus jääb märtsisse ja ka päike teeb taevavõlvil iga päevaga järjest pikemaid ringe, kuigi pilvede vahelt on seda harva näha.
Selle töönädala peamine ilmategija on Shetlandi saartelt Skandinaavia poolsaarele ja siis edasi keskmega Teravmägede juurde koonduv madalrõhkkond. Tolle lääneserv, seejärel lõunaserv hoiab taeva Eesti kohal pilvise ning aeg-ajalt põhjustab kohatist nõrka lörtsi- ja vihmasadu. Tuul puhub kas lõuna- või läänekaarest ja on nõrk, rannikul mõõdukas, õhutemperatuur langeb öösel nullist veidi madalamale, päeval aga tõuseb plusskraadidesse.