Eskalaator sõidab suhinal üles ja alla, liha- ja kalasaalis sirab steriilne valgus, lettidel säravad ühesuguse näoga ning ühegi plekita tomatid ja maasikad, mis nagu polekski kunagi mullaga kohtunud.
Kultuurilehe Sirp ühes maikuu numbris tõi Rebeka Põldsam paralleeli Balti jaama turu ja Sarah Schulmani raamatus “Vaimu keskklassistumine. Kadunud kujutlusvõime tunnistaja” kirjeldatud New Yorgi vahel.
“Boheemlaslikust ja protestivaimu täis idealistide New Yorgist sai kallis linn, kus kultuur on koondunud suurte institutsioonide ja kaubamärkide alla, kus peaaegu kõik taandatakse ühtlaselt anonüümseks ja individuaalsusega ei osata midagi peale hakata,” kirjutas Põldsam.
Tühjaks lastud tuiksoon
Vaadates muutusi Kalamajas, on see juba juhtunud – igasse tühja soppi kerkib betoonelamu, kuhu nagu silmakirjaks puitvooder peale lüüakse ning “elustiili” hakkab ammutama see, kes seda eelkõige osta, mitte luua soovib.