ARVAMUS | Biolisandid kütuses mõjuvad keskkonnale katastroofiliselt, sisuliselt me sööme naftat
Alates 1. maist peavad kütusemüüjad lisama bensiini ja diislikütusesse vähemalt 3,1 protsendi ulatuses biolisandit, aastaks 2020 peab biolisandi osakaal tarbimisse lubatud kütuses olema vähemalt 10 protsenti. Kõlab progressiivselt, kuid nii ainult tundub. Mida siis kujutab endast autokütustele käesoleva aasta maist kohustuslikus korras juurde segatav biolisand ja milline on selle mõju keskkonnale?
Väidetavalt tehakse seda kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Esmapilgul tundub see nii ka olevat. Biolisandite või biokütuste kasutamise loogika kliimahoiu meetmena põhineb eeldusel, et kütusena põleb kaasajal taimede poolt fotosünteesi käigus seotud süsinik ja protsessi käigus kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ei suurene. Biokütuste põletamine erineb väga oluliselt fossiilsete kütuste kasutamisest.
Sellest, milles erinevus seisneb ning miks me sisuliselt naftat sööme, loe pikemalt ja põhjalikumalt Eesti Ekspressist.