Metsaühistu liikmetel oli täna kasvavate puude laasimise õppus. Vahur Kurvits põllumajandusülikoolist andis lühikursuse laasimise eesmärkidest, ajaloost, kasutatavatest tööriistadest ja laasimise tulemuslikkusest. Tubase loengu järel siirdusime esialgu riigimetsa, kus 5-6 aastat tagasi laasitud männikus sai näha, kas ja millist kasu laasimine on andnud. Sama sai vaadata ka noores kaasikus.
Seejärel oli õppepäeva põnevam pool metsaühistu liikme erametsas, kus kõigile jagati kätte erinevaid laasimise tööriistu, nagu Fiskarsi oksakäärid, kiin, tõmbele töötav oksalõikur, erinevad teleskoopvarrega oksasaed (pildil), kahe teraga oksasaag (pildil). Juhtus nii, et sattusime tööriistu katsetama kõige ägedama vihmasaju ajal, seepärast on fotodel uduseid laike objektiivile sattunud niiskusest.
Eriliseks uudistamisobjektiks oli aga jaapanlaste leiutatud ja toodetud iseroniv kõrglaasimise masin EDA-UTSI YAMABIKO AB-232R. Nagu robot. Ilma inimeseta ta siiski puude juurde ei lähe ega oska laasimiseks sobilikke ka välja valida :) . Ühel pildil on hr.Kurvits masinale puldist stardikäsklust andmas ja teisel pildil masin poolel teel puu otsa. Laasib küll väga ilusti ja lõpuks ronib ise puu otsast alla ka, kui tagurpidikäigu käsklus puldist antakse.
Üsna lühikese ajaga jõudsin ise Fiskarsi oksakääridega (-lõikuriga) kuus kuuske kuivadest okstest vabaks laasida. Mulle meeldib see kerge tööriist, mida olen mitu aastat ka ise kasutanud, küll noorendike hooldamiseks, võsa lõikamiseks või puuvõrade kujundamiseks. Mõnus loominguline töö, pole müra ega kiirustamist.
Ainuüksi uute metsatarkuste pärast tasub ühistu liige olla ja õppepäevadel käia. Nii saavad ka erihariduseta metsaomanikud vajalikku koolitust ja uusi oskusi oma metsas tegutsemiseks.
