Hardo Aasmäe esines taas Pärnu Väärikate Ülikoolis
Eile esines Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe sanatoorium Tervis konverentsisaalis Väärikate Ülikoolile loenguga „Usk, nuhtlus või lohutus.“ 14. aprillil rääkis Hardo Aasmäe sama auditooriumi ees teemal “Kuidas tekivad ääremaad ja regionaalse arengu mõjuritest”
Juba pool tundi enne loengu algust olid kõik istekohad saalis hõivatud. Kas on tegemist Väärikate Ülikooli järjest kasvava populaarsusega või väga köitvalt esineda suutva isiksuse külastusega? Ilmselt on tegu üheaegselt kahe mõjuva põhjuse kokkulangevusega.
Enne loengu algust küsisin härra Hardo Aasmäelt, mis toob teda juba teist korda sel aastal Väärikate Ülikooli kuulajatele esinema?
Hardo Aasmäe
Esimene põhjus muidugi, et mind on kutsutud. Iseküsimus jällegi, milline on ajakava ja kas on võimalik tulla.
Teine pool vastusest on aga hoopis seotud minu sügavama arusaamaga sellest, mis maailmas üldse toimub. See on seotud tõsiasjaga, et Euroopat ja Ameerikat hinnatakse valesti kui kogu jutt käib vananemisest ja alla käimisest. Öeldakse, et Euroopa läheb pankrotti rahvastiku vananemise pärast. Tegelik olukord on vastupidine. Suur eksitus on tekkinud sellest, et aetakse segamini Euroopa ühiskonna jätkusuutlikkus ja pensionifond. Euroopa tõusud-langused tekkisid siis, kui oli täiesti ebaharilik olukord – mitte tüüpiline! See oli seotud heaolubuumi kõrgperioodiga. Siis kujundati välja pensionifondide süsteem ega saadud aru, et niisugust klassikalist pensionit saja aasta pärast enam ei ole. Me pöördume tagasi esiisade elulaadi juurde, kus töötati elu lõpuni. Kui võrrelda tervet vananevat Euroopat ja Ameerikat ülejäänud maailmaga, kus ollakse pool näljas, kirjaoskamatud ja suure sigivusega, siis kumb pool seda maailma veab? Tehnoloogilised uuendused, mis muud maailma aitavad kuidagi üldse vee peal hoida, kõik see, mis on seotud arendusega, oskuste või kogemustega ja mida võimaldab pikk tööea olemasolu – ongi tegelikult inimühiskonna poolne jätkusuutlikkus. Tööhõivest välja tõrjutud eakate inimeste haritud põlvkond on tegelikult samm selle poole, kus Eestil oleks üks suur ajalooline võimalus: töötada praegune pensioni süsteem põhimõtteliselt täiesti ümber. Kui suured riigid ei saa hakkama, siis väikesel riigil on selleks palju paremad võimalused. Aga praegu! Mida me stiihiliselt teeme? Kui keegi invaliidistub enne pensioniiga, maksame loomulikult toetust. Sisuliselt läheb maailm riburadapidi selles suunas, et ühel hetkel tuleks hakata maksma töövõimetuse vähenemise kompenseerimise tasu üha enam. Klassikaline pension kaob ära. Homme ei tehtagi enam midagi. Kunagi oli reklaam: „Ühinesin õigel ajal pensionisambaga ja nüüd elan, teen, mida tahan.“ Seda laadi unistusi ei tule enam mitte kunagi.
Selles mõttekäigus peitub minu väikene sisemine motiiv tulla Väärikate Ülikooli rääkima. Ma tean, et ühiskonna jätkusuutlikkus seisab vaid selle peal kui inimesed hoiavad end elu lõpuni tööalases ja vaimses vormis. Vaimne värskus ja maailmast arusaamine on eeltingimused, et üldse suudaks lõpuni toime tulla. Need on asja kaks poolt ja kui seda praegu mitmel pool Eestis tehakse, siis tuleb ainult toetada. Silmas tuleb pidada, et klassikaline pensioni maksmine kaob ära. Paluks mitte segamini ajada Euroopa ühiskonna jätkusuutlikkust, pensionifondide ja pankade jätkusuutlikkusega. Need on täiesti erinevad asjad.
Esimese poolaasta loengud Väärikate Ülikoolis
13.10.2010
„Euroraha on tulekul“ - Rein Minka, Eesti Panga asepresident
27.10.2010
„Miks Jaapani tooted ja tehnoloogiad on parimad maailmas?“ - Heikki Vallaste, Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni president
09.11.2010
„Eesti inimarengu aruanne“ - Marju Lauristin, TÜ professor
24.11.2010
„Kodanikuühiskond, vabatahtlik töö“ - Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
08.12.2010
„Kuidas leida uued töökohad?“ - Juhan Parts, majandusminister
05.01.2011
„Tarbijakaitse“ - Andres Sooniste, Tarbijakaitse
Samal teemal: