Ümarlaua peateemaks kergliiklusteede väljaehitamine
20. oktoobril oli Pärnu Linnavalitsuse hoone 3. korruse saalis toimunud volikogu ühenduste ümarlaua peamiseks arutlusteemaks kergliiklusteede arendamine Pärnus ja selle lähiümbruses.
Ümarlaua kokkukutsujaks oli MTÜ Kodanikujulgus esimees Astrid Hindriks, ülevaatliku ettekande praegustest võimalustest ja lähemate aastate kavatsustest esitas Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius, kes vastas ka arvukatele küsimustele.
Tänaseks veel ametlikult avamata Liivi tee ääres kulgev hiljuti valminud hea valgustusega kergliiklustee võimaldab peaaegu katkematul lindil sõita jalgrattal Sindist kuni Papiniiduni ja sealset silda ületades jätkata liikumist mööda Jaansoni rada kuni kesklinna sillani. Silla alt läbi sõites saab valida suuna kas kesklinna või suunduda paneelmajade vahelise tee kaudu Jannseni tänaval joonitud jalgrattarajale. Kesklinna silda ületades võib jätkata üsna ohutut sõitu vallikraavi sillale ja liikuda paralleelselt jõe kaldaga läbi Pärnu jahtsadama, et pääseda rannapargi teedele.
Kosenkranius rääkis kavast rajada 3 kuni 4 meetri laiune tee üle ranna rohelise ala alates hotell Tervis juurest kuni Papiniidu tänavani. Esialgse kava kohaselt oleks tee kulgenud sildade kaudu otse üle sonnide. Kuna paari meetrise liivakihi all on savine pinnas, siis eeldaks taoliste rajatiste ehitamine paarikümne meetri pikkuste vaiade rammimist. See tähendaks sisuliselt üsna kapitaalset sildade ehitust. Niipalju raha pole aga praegu kusagilt võtta. Seepärast lookleb tulevane tee sonnidest mööda ja nende juurde pääsemiseks ehitatakse kõrvalteid. Arvestuse kohaselt läheb ehitus maksma ca 434600 €, mida rahastab alates 2013-st aastast EAS. Praeguseks on geoloogilised uurimused tehtud, projekt valminud ja ehitusluba olemas. Tulevikus nähakse ette tee jätkamist Raeküla linnaosa suunal Kalevi puiesteele ja sealt edasi mööda metsateid Tahkuranna valla maadel.
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava linnaliste piirkondade arendamise meetme eesmärgil on eraldatud Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rajale 1 431 865 €. Kosenkranius selgitas, et algselt kavandati ehitusmaksumuseks 27 miljonit krooni, millest 5 miljonit jäänuks linna kanda ja ülejäänu EAS-ile. Nüüd kahtleb ta, kas sellega välja tuleb, aga kinnitas, et sel juhul paneb Pärnu linn puuduva osa juurde. Ehkki detailplaneeringuga kehtestatud kallasraja laius on 10 meetrit, ehitatakse tee sarnaselt paremkaldal kulgeva Jaansoni rajaga sama laia, 3,2 meetrit. Ta ei välista võimalust, et tulevikus mingite aastate pärast võetakse raja laiendamine veepiiri suunas laiendamisele. Kohe pole seda raha vähesuse tõttu võimalik teha, sest kalda püsivusklassid on väga erinevad, jäädes klassifitseerimise alusel vahemikku A kuni F, millest viimane on ohtlikult ebapüsiv. Üks selline koht on näiteks Viisnurga kohal olev ala, kus on varematel aegadel ka maalihkeid esinenud. Võrreldes vallikääru kaldakindlustuste ehitushindadega tuleks kogu Pärnu jõe ulatuses kavandatava tee täieliku kalda kindlustamise hinnaks üle 80 miljoni krooni, kui rääkida veel vanast vääringust. Seda summat pole hetkel kusagilt võtta.
Probleemidest kõneldes nimetas abilinnapea Dekora kaupluse taga asuvat kallast, kus Einar Kelder on omandanud maa kuni veepiirini, kuigi kehtivad seadused sellist võimalust üldjuhul ette ei näe. Kuna ärimees polevat Kosenkraniuse sõnul nõus tee ehitamist oma maale lubama, siis tuleb rajatisega minna vette. Kitsaskohti on ka Jõe tänava piirkonnas, kuid seal olevat omanikuga kokkuleppele jõutud.
Küsimuste seas tõstatus päevakorda Paide maantee ja Raeküla raudteepeatuse vaheline lõik, kuhu pole Via Baltica rekonstrueerimise kavasse kergliiklusteed planeeritud. Paide maantee kõrval asuv kergliiklustee lõpeb tupikuga Raeküla kooli bussipeatuse juures. Sindi ja Paikuse poolt tulles oleks võimalus muidugi sõita rattaga mööda kitsast ja käänulist autoteed Videviku tänaval. Mõningane lahendus olnuks ka läbi Metsakalmistu sõit. Kõige ohtlikum on aga viimane variant: ratturid suunduvad tiheda liiklusega Riia maantee sõiduteele. Seda teevad praegu paljud ratturid, kes sõidavad kesklinna ja Raeküla männiku terviseradade vahet. Kosenkranius lubas, et järgmisel aastal ehitatakse kergliiklustee Metsakalmistu ja ülesvõetud raudtee vahelisele alale.
Küsimuseks tõstatus ka jupike kruusateed K-Rauta poolse kergliiklustunneli ja Papiniidu silla vahel, mis jääb raudteest jõe poole. Nüüdseks on tunnel asfalteeritud koos raudtee tammi poolse tunnelist väljuva tee tõusuga. Küsimuse püstitaja ettepanekul võiks ka järgnev teeosa saada asfalteeritud või esialgul üksnes freesitud asfaldiga kinni rullitult kaetud, et otseteed pääseda Papiniidu silla alt läbisõites kas tulevasele vasakkalda rajale või väikese ringiga sillale, mida mööda jõuab paremkalda terviserajale. Kosenkraniuse arvates on ka praegune liiklusskeem hea. Ratturid sõidavad mööda K-Rauta aiaäärset teed Pae tänava ristmiku juures oleva jalakäijate foorini ja suunduvad mööda Papiniidu tänavat sillale.
Siiski oli Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe seisukohal, et küsimuse püstitust tuleks tõsiselt võtta ja nimetatud lõik ei tohiks jääda tegemata.
Mai tänava rühma esindajad, kelle initsiatiivil teema kõneks võetigi, soovisid kergliiklustee laiendamist ja jalakäijate riba eraldamist sõiduvahenditega (jalgratturid, rulatajad, rulluisutajad, liikurmooduli kasutajad) liikujatest. Kosenkraniuse seisukohalt ei tohiks hõlpsama teehoolduse seisukohalt betooniga tee pooli eraldada ega ehitada muruga eraldatavat kahte omaette riba. Küll võiks joonida eraldusribad, mida on ka seni mitmel pool tehtud. Viimati Liivi tee ääres kulgeval kergliiklusteel.
Samal teemal:
