Suurt kasvu 21-aastane Sindi juurtega Argo Ollep on hästi rahuliku loomuga pereisa, kellel on aasta ja 9 kuune tütar ja naine kahe lapsega, kellest üks on Argo enda mudilasega sama ealine ja teine 6-aastane.
„Laulmisega olen tegelenud 15 aastat, sellest 10 aastat koorilauluga,“ räägib Argo, kes alustas sellega Sindi Gümnaasiumis ja hiljem jätkas Eesti Meestelaulu Seltsis Hirvo Surva dirigendi kepi juhatusel. Pärast kahe ja poole aastast meeste seltsis laulmist tekkis tal soov proovida sooloesinemist. „Käisin selleks Pärnu Kunstide Majas Anne Uusna juures peamiselt hääleseadet harjutamas, tegin 5 tundi,“ kõneleb Argo oma muusikalise hariduse teekonnast, mis seni vaid sellega ongi piirdunud, kui mitte arvestada pikka koorilaulu vilumust. Muusikariistadest tuleb ta toime kitarriga, millega erinevaid duure tinistades suudab pea kõiki laule saata. Kitarri õppimine on toimunud täielikult omal käel, aga noodist mängimise juurde pole Argo veel jõudnud.
2007. aasta mais kohtus Argo rock produtsendi ja kitarrist Kari Kärneriga, kes kohe hindas Sindi noormehe laulja võimeid sedavõrd heaks, et kutsus ta alles jaanuaris loodud bändi, millel polnud veel nimegi. Sama aasta augustis ja septembris salvestasid Kari Kärner ja Argo Ollep palade demosid esimese albumi jaoks. Bändi harjutamised toimusid Pärnu Che noortekeskuses Metsa tänaval.
Esimest korda astus Argo koos DefRagega üles lives CHE Rock 2007 nimelisel muusikasündmusel 8. septembril. Sama aasta 15. oktoobril astus Argo bändi lauljana sünnilinna lavale, kui toimus ülipika traditsiooniga järjekordne Sindi Rock. Muide sealsamas Sindi Seltsimajas pärjas žürii noort laulumeest 2006. aastal ka Sindi ööbiku tiitliga.
2010. aastal üritas Argo päris iseseisvalt solistina jätkata, ent vajadus pere eest hoolitseda sundis pereisa rohkem palgatööle pühenduma, mis ei jätnud talle palju aega meelistegevuse jaoks. „Rabasin tööd nii baarimehena kui turvatöötajana,“ jutustab Argo muustki, kui muusikast ja laulmisest. Kui baaritöötaja kutse õppis Argo ära mõne nädalaga firma sisestel kursustel, siis kaubandust on ta Sindi Gümnaasiumis saadud majandusõppe käigus tudeerinud märksa põhjalikumalt. Tegelikult on olnud tema sooviks õppida politseikoolis, aga majanduslikud olud tegid selles osas korrektiive. Siiski pole ta jonni päriselt jätnud ja osaleb ühiskondlikus korras abipolitseinikuna. „Alguses olin väljas 7 korda kuus, 12 tundi ööpäevas, nüüd on hoog veidi raugenud ja löön kaasa ühel korral kuus,“ tunnistab aktiivset elu elav mees, kes peab eesti kodaniku aukohuseks ka kaitseliitu kuulumist.
Nüüdseks on elu jälle pöördkäike teinud ja alates eelmise aasta augustist laulab ta uuesti DefRages. Kolme nädala eest valmis järjekordne album nimega “Jackal”, mis peab tutvustama juba pühapäeval Budapesti suunas teele asuvat bändi. „Töötame bändiga 6-10 tundi päevas 5 päeval nädalas,“ kõneleb Argo köögipoolest kui väikest pausi tehes astuvad mehed viivuks Sindi Seltsimaja seinte vahelt värske õhu kätte talvisele tänavale. Kas enne teele asumist veel laupäeval ka harjutamiseks kokku tullakse, seda Argo ei osanud veel täna õhtul öelda.
Praeguse kava kohaselt kavatsevad muusikud anda märtsi keskpaigani Euroopa publikule üle paarikümne kontserdi ja tulla seejärel hingetõmbeks kodumaale puhkama, et juba mõni nädal hiljem taas vana maailmajao radu tallata. Siis kestaks tuuritamine augustini.
Veel selle aasta septembris tahab DefRage jõuda üle ookeani ühendriikidesse, kus olevat kokkulepe kuues osariigis toimuva 32 kontserdi suhtes,“ tutvustab Argo bändi esinemisi laias maailmas ja loodab aastavahetuse siiski oma pere keskel veeta. Edaspidised plaanid aga seonduvad Venemaa ja Austraalia suunaga, kus arvestatakse ca 150 esinemisega. Milline võiks olla kuulajate koguarv, seda Argo ei oska aimata.
