Kell tõstetakse torni. Foto Viktor Kaarneem
Täna ennelõunal asetati Presidendi kell tõstukile, mis tõstis ajanäitaja Sindi raekoja torni ovaalse avause kohale, kus firma Saxby kellameister Ago Kuur koos abilisega selle hoolikalt oma kohale paigaldas.
Kell ja esimesed uudistajad on kohal
Kohe pärast ümmarguse akna kaudu kella torni toimetamist võtsid tööjärje esmalt käsile Sindi firma Restmon OÜ mehed. Juhataja Toomas Kandima ja abiline Tarmo Kaarma asetasid aknaavasse varem valminud kella 6 mm paksuse katteklaasi, mille serva raamib siberi lehispuu. Muinsuskaitselise hoone nõudeid järgivalt ei kasutatud lengi ja müüri vahelise vahemiku täitmiseks vahtu, pragu taoti tugevalt takuga kinni.
Klaasi paigaldamisega paralleelselt arutas Ago Kuur koos oma poja Kaleviga kella pakendist välja ja monteeris numbrilaua tagaküljele õrna ning väga tundlikku elektroonikat, mida pidi transpordi ajal eraldi pakendis hoidma. Kella ajam on tegelikult üsna tilluke ja mõõtmetelt võrreldav pisut suurema seebitopsiga, kuhu mahuvad üksikud hammasrattad. Elektrilisi ajameid kasutati Kuuri sõnul juba esimesel Eesti ajal, aga elektrooniline tööpõhimõte on teinud vahepealse ajaga pika sammu edasi. Kuid seierid ja numbrid on kellal olnud samasugused juba palju sajandeid. Seega on moodne kell siiski tugevalt ka kaugema mineviku hõnguline ja ei riku muinsuskaitselisi erinõudeid. Siferplaadi serva on peidetud LED valgustus, mis hakkab iseseisvalt helenduma vastavalt pimeduse saabumisele. Garantiiaeg kestab 2 aastat. Kuur selgitas, et niisama asjatult pole vajadust kella regulaarselt teenindada ja selliselt võib ta pärast esialgset täpsustavat seadistamist töötada ilma kellassepa abita väga pikki aastaid. Elektrikatkestuse korral peab kell 24 tundi meeles õiget aega ja selle aja sees voolu tagasitulekul jätkavad seierid õige aja näitamist. Kuna tegemist on impulssajamiga, siis eksib kell pidevalt 59 sekundit, aga sellest pole ka midagi häda, sest tornikella peamine mõte on siiski arhitektuuriline tervikvaade.
Raekoja ette kogunenud linnavalitsuse ametnikud olid rõõmsalt üllatunud, et paigaldatud kell võib torni väljanägemist nii palju parandada. Tehti ka nalja ja lubati nüüd väga täpselt töölt lahkuda ning selleks juba aegsasti enne tööpäeva lõppu tulla kella alla õiget aega vaatama.
Tunamullune Sindi ajalooklubi algatus koguda Sindi raekoja kella tarvis kogu vajaminev rahasumma üldrahvaliku vabatahtliku annetuse teel on nüüdseks andnud loodetud tulemuse ja ajanäitaja muretsemiseks tarvilikud 2700 eurot koos. Jätkuvast korjandusest laekuvat raha kasutatakse kaitseklaasi eest tasumiseks. Selle hind küündib ca 1000 euro lähedale. Võinuks muretseda ka sellise kella, mis poleks vajanud erilist kaitseklaasi, aga taoline avatud seieritega vihma-, lume- ja jääkindel kell läinuks maksma viis kuni kuus korda rohkem. Kuur leiab, et tellija poolne valik on hea, sest pole rahaga koonerdades mindud kõige odavamat teed, teisalt ülikallil kellal oleks puudunud samuti mõistlik otstarve.
Ametlikult algatati korjandus Sindi linna 73. aastapäeval ehk siis 1.mail 2011. „Vabatahtlike annetajate hulgas on ka president Toomas-Hendrik Ilves, kellelt on saadud nõusolek, et kella võib nimetada Presidendi kellaks, kuid ennekõike peetakse silmas siiski Konstantin Pätsi, kes oli omal ajal esimene annetaja,“ selgitab Sindi Linnavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist Sigrid Jamnes. Võimalik, et sellega on tegemist viimase "võlaga" meie riigi esimese presidendi ees, mis nüüd tasutakse.
Meenutuseks teadmine, et Sindi raekoda avati 8. augustil 1937. Tol korral oli tegemist moodsaima alevi ametmajaga kogu Eestis. Vabariigi valitsuse poolt pidas kõne pea- ja siseministri abi August Tuulse, kes (Tenson), kes oma sõnavõtu lõpus teatas, et riigivanem Konstantin Päts on määranud Sindi alevivalitsusele 1000 krooni raekoja torni kella
muretsemiseks.
Arvatavat alevimaja õnnistasid kohalik õpetaja Emil Paigalise ja Pärnu ülempreester J.Ümarik. Viie päeva pärast, 1. mail toimetab Presidendi kella sisseõnnistamist EELK Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann. Vaimulik talitus toimub kell 14.00 pärast linnapea Marko Šorini sissejuhatavat sõnavõttu. Pidulikule sündmusele tuleb ka maavanem Andres Metsoja.
Marko Šorin ütleb seda sündmust oodates, et
sellega saab ühe hoone loo lõpetatuks lugeda. Siiski möönab ta juurde, et tegelikult vajab muinsuskaitselise väärtusega hoone ennistaja meistri kätt, kes ilmastikuoludest murendatud torni müüritise uuendaks. Vajalike tööde tegemine pole aga üldsegi mitte lihtsate killast, sest sellise mõõduga kivisid ei toodeta enam ammugi ja neid tuleks valmistada eritellimusel, mille maksumus on mõistagi kordades suurem.
Samal teemal:
