Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe on neilt korjanud inspireerivaid mõtteid selle kohta, kuidas kõik alguse sai. Jagame neid siingi.

Mart Kullamaa alustas mesindusega 12-aastaselt


Mart Kullamaa rajas koos mõttekaaslastega osaühingu Muhe Mesi, kus mesilaste korjealad on Pandivere kõrgustiku liigirikkas looduses ja meesõpradele vurritatakse igal aastal Ebavere tootmiskeskuses umbes 30 tonni mett.

Hobimesindusega alustas Kullamaa 12-aastaselt. Alguses sai ta kingiks neli mesilasperet, kellega tegelemine oli nii paeluv ja tore, et viis kutselise mesinduseni.

Ligi kümme aastat tagasi ostis mees kunagise Väike-Maarja kolhoosi söökla ja rajas sinna moodsa meekeskuse. Kõigis ettevõtmistes on tal abiks sõbrad ja koostööpartnerid Sander Sulane, Harro Rannamets ja abikaasa Els-Maria. Meeliin ja tarukomplektid on soetatud investeeringutoetuste abiga.

„Juba lähitulevikus tahame registreerida mesinike tootmisühistu, et koostöös edukamalt mee tootmise, pakendamise ja turustamisega tegeleda,” avaldas Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mart Kullamaa. Ka plaanib ta järgneva paari aasta jooksul tootmispinda laiendada ja ehitada uue tootmishoone.

Eestimaa parim talu alustas ühe lehmaga


Vainu talu pererahvas Dagmar ja Endel Lindre on rajanud eeskujuliku talumajapidamise, tõestades peretalude elujõulisust. Nii nad pälvisidki talupidajate keskliidult kõrge tunnustuse „Parim talu 2018”.

Pere peab koos laste firmadega üle 400 lihaveise ja harib 600–700 hektari suurust maad.

Lindre talupere on aastakümnetega kõigist raskustest läbi murdnud ja pinnal püsinud. „Me suutsime soetada masinaid ja traktoreid, et maad harida, muidu poleks olnud võimalik laieneda,” tõi esile perenaine.

„Ellu on aidanud jääda mitmekesisus,” lisas peremees. Siin talus on peetud lehmi ja kasvatatud sigu. Viimasel ajal on neist loobutud. Nüüd on tulu toonud teraviljakasvatus ja lihaveised.

Seakasvataja Aare Kalsoni lihapoed koguvad kuulsust


Mitu kriisi üle elanud seakasvataja Aare Kalson on rajanud oma tootmisahela laudast lauale. Aastas töödeldakse erisugusteks lihatoodeteks 16 000 omakasvatatud siga.

„Olen terve elu tegelnud seakasvatusega,” teatab seakasvataja ja Rotaksi lihapoodide omanik Aare Kalson, kel EPA veterinaari diplom taskus ja töökogemust seafarmides juba alates 1980. aastate algusest.

„Oleme erandlik firma. Mitte keegi teine ei tee seakasvatuses seemendusest müügini täies mahus kõiki tsükleid ise,” teatab Kalson.

Juba lähitulevikus algab koostöö maaülikooli veterinaariateaduskonna tudengitega. „Tartumaa Kisla farmi poegimislaudas hakkavad tudengid praktiseerima ja kätt proovima,” räägib Aare Kalson plaanidest põllumajandusharidusse panustada.

Jaanihanso talu siidrid vallutavad maailma tipprestorane


Puuviljade ja marjade kasvatamise ning töötlemisega tegelev Alvar Roosimaa Jaanihanso talust Pärnumaalt on viinud oma talutoodangu – käsitöösiidrid – maailmaturule.

Roosimaa tegutseb Kaelase külas juba aastaid ja valmistab siidrit ainult Eesti õuntest kohapeal pressitud mahlast.

Bränd Jaanihanso on võetud talu järgi, mille Roosimaa ostis maakoduks 2000. aastal. Alles 2013. aastal tuli mõte hakata maaettevõtlust arendama.

Kuna tema talumajast paarisaja meetri kaugusel lagunesid kunagise kolhoosi remonditöökoda ja masinahoidla, ostis ta need ära.

„Need hooned rikkusid mul taluaknast avaneva vaate,” meenutab peremees ettevõtluse algusaegu. Nüüd on Roosimaa hooned renoveerinud ja neisse nii siidritööstuse kui toodete degusteerimiseks ja turistide vastuvõtuks avara siidrimaja rajanud.

Gustav Põldmaa põllul kasvavad kuninglikud kartulisordid


Tuntud kartulikasvataja ja Talu­kartuli juhatuse esimees Gustav Põldmaa kasvatab tänavu kartulit 101 hektaril.

Peale oma firma, kus Põld­maa tegeleb koos vend Kullega kartuli- ja teraviljakasvatusega, juhib ta tulundusühistut Talukartul. Ta on kursis kõigi kartulisortide ja suundumustega ning tarbijate rõõmuks on siit põldudelt aastatega tulnud üle 20 kartulisordi.

„Sel aastal soetasime uue kartulikombaini, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid.

„Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal umbes 20–30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa. „Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”

Ta meenutas oma ettevõtmiste algusaega. „Kui Vene aeg lõppes, sain ma 30 ha põllumaad tagasi. Vend sai tagasi vanaisa maad, panime talumaad kokku, kasvatasime kartuleid ja pidasime 60–70 lüpsilehma.”

Praeguseks on sellest välja kasvanud üle tuhande hektari maid hariv firma, kus teine põhiline tootmisharu kartulikasvatuse kõrval on teraviljakasvatus.

AS Selver on tänavuse konkursi „Aasta põllumees 2019” peasponsor.

Aasta põllumehe tiitli võitjad 2001–2018

2001 Raivo Musting

2001 Peeter Kibe, elutööpreemia

2002 Jaak Läänemets

2002 Jaak Hinrikus

2003 Johannes Valk

2004 Andres Härm

2004 Aavo Mölder

2005 Arvo Kuutok

2006 Kalle Reiter

2007 Ermo Sepp

2008 Mati Nurm

2009 Mart Timmi

2010 Madis Ajaots

2011 Avo Samarüütel

2011 Eino Härm, elutööpreemia

2012 Raivo Külasepp

2012 Maie Mölder, elutööpreemia

2013 Tõnu Post

2013 Leino Vessart, elutööpreemia

2014 Ilmar Teevet

2015 Romet Rässa

2015 Kalju Paalman, elutööpreemia

2016 Lembit Paal

2017 Margus Muld

2018 Jaan Metsamaa

Allikas: Maaleht