Vähemalt teoreetiliselt on president Putin riigi põhiseaduse muutmise tulemusel kindlustanud enesele võimaluse valitseda riiki kuni 2036. aastani ning tema põhieesmärk – „Venemaa suuruse taastamine“ – on Krimmi annekteerimisega saavutatud. Muid eesmärke praegusel võimul ei paista aga olevat, sest kuigi niinimetatud „rahvuslikud eesmärgid kuni aastani 2030“ said mullu 21. juulil presidendi välja antud ukaasiga rahvale teatavaks tehtud, puudub neis konkreetne sisu. 

Viimase aja arenguid jälgides jääb mulje, et vastust küsimusele, milliseks võiks Venemaa tulevik kujuneda, võimukoridoridest ei kostu, ning isegi ei otsita. Seda erinevalt paljudest riigi elanikest, kellel pole kaugeltki ükskõik, millises riigis hakkavad elama nad ise ja nende järeltulijad.

Millisena inimesed oma riigi tulevikku näevad, sellest annab ülevaate Moskva Carnegie keskuse hiljuti tehtud uuring.