Imbi Paju: “Pätsu aja” ideaalpildi purunemine aitas Eestit lõhki ajada

Kremli info- ja psühholoogiline sõda on aastakümneid püüdnud Eesti ühiskonnas ajaloojutustamise abil lahkhelisid tekitada.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

1997. aastal, kui Soomes ilmus kunagise KGB spiooni, ajalookirjaniku Oleg Gordijevski ja Inna Rogatchi raamat “Pime peegel”, oli võimalus endist polkovnikut usutleda. Gordijevski sõnum oli, et Kreml hakkab Eestit ja Euroopa Liitu lõhkuma, kasutades ära ka vana KGB kaadrit. Talle oli arusaadav, et eestlased ei usalda Venemaad, aga samas leidis Gordijevski, et kui mingi info tuleb Soome kaudu, siis võtavad eestlased seda tõsiselt.

Mõned aastad hiljem võiski näha, kuidas asjad käivad. 2003. aastal löödi n-ö ideaalpilt 1918.–1940. aastate Eesti Vabariigist üleöö puruks, kui eesti keeles ilmus Martti Turtola “President Konstantin Päts” (Tänapäev, 2003).

Seda teost hakkasid Eesti meedias saatma lendlaused nagu “Päts oli kaastöötaja ja pettur”, “Päts ja Laidoner juhtisid riigi NSVLi rüppe” jne. Järgmisel aastal ilmus Magnus Ilmjärve väitekirja põhjal ilmunud raamat “Hääletu alistumine” ning selle põhjal läks ringlusse tees, et Eestil olnuks võimalus aastail 1939–1940 karjuda, aga toonane Eesti riik seda ei teinud.